Kajar Lember • 1. oktoober 2015 kell 10:24

Jaemüügil sees kasvuhoog

Augustis kasvasid kõik jaemüügivaldkonnad. Baltika kontserni kuuluv Montoni kauplus Viru Keskuses.  Foto: Raul Mee

Kui juulis oli Eestis jaemüügikasv Euroopa Liidu kiireim, siis nüüd avaldatud andmete põhjal võib see nii olla ka augustis - seejuures näitasid kasvu kõik valdkonnad, märkis majandusministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember.

2015. aasta augustis ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 455 miljoni euroni, kasvades aastaga kaheksa protsenti.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 529 miljonit eurot, suurenedes aastaga viis protsenti.

Augustis jaemüügi kasvu kiirus veidi alanes, kuid ulatus sellegipoolest kaheksa protsendini aastases võrdluses, mis on Euroopa Liidu mõne protsendi juurde ulatuva keskmisega võrreldes väga kiire kasv, selgus täna statistikaameti avaldatud augusti jaemüügistatistikast.

Lähikuudel võib eeldada pigem kasvukiiruse kahanemist, kuna baastase on kõrge ning edasine kasv selle võrra keerulisem.

Eesti jaekaupmeestele on viimased aastad olnud väga edukad: hoolimata tihenevast konkurentsist on tarbijate ostujõud kasvanud kiires tempos ning ostjaid on jagunud kõigile. Kuigi hetkel on samuti kasv kiire, siis keskpikas perspektiivis on oodata kasvu kiiruse alanemist. Üheks jaemüügi mootoriks olnud hõive kasv on aeglustunud ning tõenäoliselt ei ole senine palgakasv samuti kaua jätkusuutlik. Hõive kasv peatub, kuna tööpuudus on praegu juba langenud Euroopa Liidus üheks madalamaks ja kasvu saaks kiirendada vaid suurem sisseränne, mis on hetkel pigem vähetõenäoline.

Palgad on juba mõnda aega kasvanud kiiremini kui tootlikkus, mistõttu on ettevõtete konkurentsivõimele tekkinud oht. Üheks pigem lühiajaliseks võimaluseks jaemüügi kasvu stimuleerida on suurem tarbimislaenude kasutamine, mis kriisijärgselt oluliselt langes, kuid on viimastel kuudel jälle tõusutrendi näidanud. Tänavu augustis oli Eesti inimestel 32 000 tarbimislaenu rohkem kui aasta varem ning laenujääk oli kasvanud ligi 30 miljoni euro võrra. Sellegipoolest on tippaegadega võrreldes tarbimislaenude arv praegu ligi kaks korda väiksem ja jääk mitmesaja miljoni euro võrra madalam.  

Suurematest segmentidest aeglustus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses kahe protsendini. Võimalikuks mõjutajaks on üha suurenev müük posti ja interneti teel, mis kasvas aastaga 40 protsenti, ulatudes 10 miljoni euroni. Üha suurenev usaldus online-kaubanduse vastu on muutmas tarbijate harjumusi ning kohalikud kaupmehed peavad rohkem pingutama, et ülemaailmsete internetikaubamajade soodsate hindadega võistelda.

Augustis kiirenes toiduainete müügimahu kasv aastases võrdluses kolme protsendini, mis oli viimase viie kuu kiireim tempo. Üheks katalüsaatoriks on siin toiduainete soodsad hinnad ja laialdased sooduspakkumised.

Sõidukikaubanduses jäid müügimahud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele. Oluliselt kiirenes mootorikütuse jaemüük, mille müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Oluliseks mõjutajaks olid siin mullusest 14 protsenti odavamad hinnad.

Niivõrd pikalt kestnud jaemüügi stabiilne kasv on majanduse seisukohalt positiivne, kuid edaspidi on oodata pigem kasvu kiiruse pidurdumist. Järgnevatel kuudel on oodata kasvu jäämist 5-7 protsendi vahele. Baastase muutub järjest kõrgemaks ning hindadel on ka mitmete kaubagruppide lõikes üha vähem langemisruumi.

Hetkel kuum