Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium: erakooli õpilase pearaha kasvaks poole suuremaks

    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.Foto: Eiko Kink

    Kui riik hakkaks erakoolidele lisaks haridustoetusele andma ka majanduskulude toetust, kasvaks erakooli õpilase pearaha umbes poole suuremaks kui munitsipaalkooli õpilase pearaha, teatas haridus- ja teadusministeerium.

    Sellega maksaks riik erakoolile toetust nii hariduse (õpetajate, koolijuhtide palga, koolilõuna, õppevahendite jms) kui ka taristu üleval pidamiseks ehk sisuliselt kogu tegevuseks. Omavalitsus aga riigilt majanduskulude toetuseks raha ei saa, selgitas ministeerium. Samal ajal jääks erakoolile õigus võtta õppemaksu.
    Haridus- ja teadusministeerium tahtis pressiteatega täpsustada täna Äripäevas ilmunud artiklit „Ligi hoiab erakoolidelt kokku miljoneid“.
    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on erakoolide tegevuskulude toetamine riigieelarvest n-ö uus kulu. „Riigil pole olnud kohustust kinni maksta kõiki erakoolide kulusid ja seda saab teha ainult teiste tegevuste, sh peamiselt õpetaja töötasu kasvu arvel. Seega pole eelnõu eesmärk kokku hoida, vaid teha mõistlikke otsuseid ja kohelda tava- ning erakooli võrdselt,“ sõnas minister.
    Ligi rõhutas, et juba kogu selle aasta on kestnud üleminekuaeg, mil riik on omavalitsustele kompenseerinud sellel aastal erakoolidele makstud lisatoetuse. „Peame arvestama, et üks aasta erakoolide majanduskulude riiklikku toetamist on võrdne munitsipaalkoolide ning erakoolide kõikide õpetajate 3,8% palgatõusuga,“ nentis minister Ligi.
    Riiklikku haridustoetust ehk pearaha saavad erakoolid võrdselt kohalike omavalitsustega ja see on igal aastal nii munitsipaalkooli kui ka erakooli pidajatel kasvanud. Haridustoetust antakse õpetajate ja koolijuhtide töötasu ja täienduskoolituse-, koolilõuna- ja õppevahendite ja investeeringute toetuseks.
    Erakoolide ettepanek, et riik hakkaks ka nende tegevus- ehk majanduskulusid toetama, tähendaks, et erakooli õpilase riiklik toetus oleks munitsipaalkoolist umbes 50% suurem. Kuna tegu oleks riigieelarves uue kuluga, saaks see toimuda vaid teiste tegevuste arvel.
    Erakoolidele n-ö majanduskulude toetuse maksmine on olnud kohalike omavalitsuste vastutusel. Enne 2011. aastat oli see neile vabatahtlik, kuid riigikogu otsusel muudeti see omavalitsustele 2011. aastast kohustuslikuks. Eelmisel aastal otsustas riigikohus, et kui riik soovib, et omavalitsused jätkaksid kohustuslikus korras erakoolide majanduskulude toetamist, peab riik need summad omavalitsustele kompenseerima. Seetõttu tegi ministeerium erakooliseaduse eelnõuga ettepaneku minna tagasi 2011. aastale eelneva süsteemi juurde, kus omavalitsusel on õigus, kuid mitte kohustus toetada täiendavalt erakooli, kus õpivad selle omavalitsuse lapsed.
     
     
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Wall Streeti kuumimad jutud: pessimistist optimistiks aktsiaturul
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.