Virge Haavasalu • 13 oktoober 2015

Ministeerium: erakooli õpilase pearaha kasvaks poole suuremaks

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.  Foto: Eiko Kink

Kui riik hakkaks erakoolidele lisaks haridustoetusele andma ka majanduskulude toetust, kasvaks erakooli õpilase pearaha umbes poole suuremaks kui munitsipaalkooli õpilase pearaha, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Sellega maksaks riik erakoolile toetust nii hariduse (õpetajate, koolijuhtide palga, koolilõuna, õppevahendite jms) kui ka taristu üleval pidamiseks ehk sisuliselt kogu tegevuseks. Omavalitsus aga riigilt majanduskulude toetuseks raha ei saa, selgitas ministeerium. Samal ajal jääks erakoolile õigus võtta õppemaksu.

Haridus- ja teadusministeerium tahtis pressiteatega täpsustada täna Äripäevas ilmunud artiklit „Ligi hoiab erakoolidelt kokku miljoneid“.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on erakoolide tegevuskulude toetamine riigieelarvest n-ö uus kulu. „Riigil pole olnud kohustust kinni maksta kõiki erakoolide kulusid ja seda saab teha ainult teiste tegevuste, sh peamiselt õpetaja töötasu kasvu arvel. Seega pole eelnõu eesmärk kokku hoida, vaid teha mõistlikke otsuseid ja kohelda tava- ning erakooli võrdselt,“ sõnas minister.

Ligi rõhutas, et juba kogu selle aasta on kestnud üleminekuaeg, mil riik on omavalitsustele kompenseerinud sellel aastal erakoolidele makstud lisatoetuse. „Peame arvestama, et üks aasta erakoolide majanduskulude riiklikku toetamist on võrdne munitsipaalkoolide ning erakoolide kõikide õpetajate 3,8% palgatõusuga,“ nentis minister Ligi.

Riiklikku haridustoetust ehk pearaha saavad erakoolid võrdselt kohalike omavalitsustega ja see on igal aastal nii munitsipaalkooli kui ka erakooli pidajatel kasvanud. Haridustoetust antakse õpetajate ja koolijuhtide töötasu ja täienduskoolituse-, koolilõuna- ja õppevahendite ja investeeringute toetuseks.

Erakoolide ettepanek, et riik hakkaks ka nende tegevus- ehk majanduskulusid toetama, tähendaks, et erakooli õpilase riiklik toetus oleks munitsipaalkoolist umbes 50% suurem. Kuna tegu oleks riigieelarves uue kuluga, saaks see toimuda vaid teiste tegevuste arvel.

Erakoolidele n-ö majanduskulude toetuse maksmine on olnud kohalike omavalitsuste vastutusel. Enne 2011. aastat oli see neile vabatahtlik, kuid riigikogu otsusel muudeti see omavalitsustele 2011. aastast kohustuslikuks. Eelmisel aastal otsustas riigikohus, et kui riik soovib, et omavalitsused jätkaksid kohustuslikus korras erakoolide majanduskulude toetamist, peab riik need summad omavalitsustele kompenseerima. Seetõttu tegi ministeerium erakooliseaduse eelnõuga ettepaneku minna tagasi 2011. aastale eelneva süsteemi juurde, kus omavalitsusel on õigus, kuid mitte kohustus toetada täiendavalt erakooli, kus õpivad selle omavalitsuse lapsed.

 

 

Hetkel kuum