Tesla looja ulmeideed hakatakse testima

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 10. november 2015 kell 9:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tesla looja ulmeideed hakatakse testima
Tesla ja SpaceX looja Elon Musk käis välja idee ülikiirest transpordist, mis lisaks turismile ettevõtete tööd ümber kujundama hakkab.Foto: Hyperloop Transport Technologies
Visionäärist ettevõtja Elon Muski idee ülikiirest "rongist" läheb järgmisel aastal testimisse. Hyperloopi nime kandev lahendus hakkab ümber kujundama ka ettevõtete tööd.
Hyperloopi tegevjuht, tehnoloogiaettevõtte Cisco endine juht Rob Lloyd selgitas, et praegu veel ulmelisena näivat projekti hakkavad riigid usinalt kasutama, kui näevad sellest tõusvat tulu. „Hyperloop muudab maailma uuesti külaks,“ kommenteeris ta Dublinis Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit.
Lisaks reisimismugavusele võimaldab Tesla asutaja Muski lahendus tööle hakates ka ettevõtete toimimist ümber kujundada. „On piirkondi, mis juba näevad sellest saadavat tulu. Need riigid mõistavad näiteks, kuidas ülikiire transport mõjutab tööjõu liikumist ja parandab majanduslikku efektiivsust,“ selgitas ta. „Suutes liigutada inimesi kiirusega 1300 km tunnis, saab töötajaid nii-öelda nõudluse peale ja väga kiirelt muutustele reageerida.“
Hyperloop
Ülikiire transpordisüsteem, mis transpordib inimesi kiirusega 1300 km tunnis.
Reisijad kasutaksid transportimiseks kapslit, mis liiguks õhu surve ja elektromagnetlainete abil torus. Tegemist poleks maa-aluse tunneliga ning kogu süsteem saaks energiat päikesepaneelidest.
Projekti idee autor Elon Musk ise seda ei arenda, kuid kuulutas tänavu tudengitele ja inseneridele välja konkursi projektile prototüübi rajamiseks.
Hyperloopi idee püüab ellu viia ja rahaks teha tehnoloogiagigandi Cisco taustaga Rob Lloyd, kes hakkas tänavu ettevõtte tegevjuhiks.
Samuti kujundaks see ümber logistikat, näiteks võimaldades kliendil tellida mõni ööpäev varem valmistatud tooteid, kaotades seetõttu vajaduse lao järele.
Ettevõte valmistab praegu ette lahenduse testi ning peaks füüsilise katsetamiseni jõudma järgmisel aastal. Selleks rajatakse reisijate- ja kaubaveo proovimiseks väikesemõõduline testrada, kus mõnekilomeetrisel lõigul testida sõitu 700 km/h. „Kuhu see tuleb, veel ei tea, kuid suur kogus ehituseks hangitud terast ootab üksnes aadressi, et kohale toimetatud saada,“ rääkis Lloyd.
Hyperloopi idee käis Elon Musk välja kaks aastat tagasi. Et tema ettevõtted, kosmosesüstikuid arendav SpaceX ja elektriautosid tootev Tesla selle arendamisega tegelema ei hakka, on visionäär Hyperloopile Lloydi sõnul pigem kui mentor ja nõuandja.
Projekti käivitamiseks vaja minevast 75 miljonist eurost on investorite abiga koos 20. Lisaks lõi ettevõte suvel käed vaakumlahenduste pioneeri, Šveitsi firmaga Oerlikon Leybold Vacuum, mille lahendusi kasutatakse näiteks osakeste kiirendis Prantsusmaal ning Aston Martini ja Ferrari sportautodes.
Hyperloop on ilmastiku- ja maavärinakindel kuni 1300 kilomeetrit tunnis liikuv "rong". Foto: Hyperloop Transport Technologies
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum