Elon Muski SpaceX viis öösel läbi raketikandja Falcon 9 eduka stardi koos Luksemburgi firma SES sidesputnikuga. Nagu teatasid ettevõtete esindajad, jõudis sputnik 40 000 km kõrgusel orbiidile.
- SpaceXi Falcon 9 kanderakett, pardal sidesatelliit Jason-3 enne starti Californias Vandenbergi õhujõubaasis tänavu 16. jaanuaril. Kanderaketi ebaõnnestunud maandumisest pani Elon Musk üles video ka oma Instagrami. Foto: epa
Start anti Eesti aja järgi täna öösel kell 1.35 USA Florida osariigi Canaverali neemelt. Varem oli seda starti neli korda edasi lükatud, küll kehvade ilmastikutingimuste, küll tehniliste vigade tõttu.
See oli Falcon 9 kolmas edukas õhkutõus pärast eelmise aasta 28. juuni katastroofi, kui rahvusvahelise kosmosejaama poole teele saadetud kanderakett koos veolaevaga Dragon paar minutit pärast starti plahvatas. Dragoni pardal oli kaks tonni varustust, sealhulgas toiduained, seadmed ja teaduseksperimentide materjalid. Pärast katastroofi peatas SpaceX ajutiselt Falcon 9 lennud, püüdes välja selgitada avarii põhjused ning raketti täiustada.
Kuigi öine start oli edukas, ei õnnestunud SpaceXil taas kanderaketi maandamine: maandumisel Atlandi ookeani ujuvplatvormile sai viga Falcon 9 esimene aste, mis on mõeldud korduvkasutuseks. Musk teatas, et kõva maandumise tõttu on selle edaspidine kasutamine võimatu.
SpaceX on juba kaks korda üritanud
maandada Falcon 9 ookeaniplatvormile, kuid mõlemad katsed on nurjunud. Korra oli laskumine samuti järsk ning põhjustas küttejääkide plahvatamise, teine kord segas torm platvormi jõudmist õigesse kohta, nii et kandja sattus vette.
Mullu detsembris õnnestus Falcon 9 esimese astme maandamine maismaale. SpaceX loodab siiski, et neile on jõukohane ka edukas ujuvplatvormile maandumine.
Falcon 9 esimese astme edukas maandamine on suur unistus – see muudab kanderaketi osaliselt taaskasutatavaks, mis on planeetidevaheliste kosmoselendude esmane eeldus. SpaceX ütleb oma kodulehel, et Falcon 9 kanderaketi hind on umbes sama mis reisilennukil, kuid erinevalt raketist teeb lennuk oma eluaja jooksul kümneid tuhandeid lende. Taaskasutatav kanderakett suudaks ka kosmoselendude hinnad sadu kordi odavamaks teha.
Öösel orbiidile saadetud geostatsionaarne sidesputnik SES-9 on mõeldud Aasia riikide telekomiside tarbeks. Sputniku mass on 5,3 tonni ja selle ehitas Boeing. SES on ülemaailmne sputinikuside operaator, kelle peakorter asub Luksemburgis. Ettevõttel on 50 geostatsionaarset sputnikut, mis suudavad teenindada 99% Maa elanikkonnast.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.