Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi võlausaldajad võõraid võlgu maksta ei kavatse

    Võlausaldajaid esindava advokaadi Karin Madissoni sõnul ei soovi võlausaldajad oma nõuete arvel Estonian Airi töötajatele hüvitiste maksmist.Foto: Andres Haabu

    Estonian Airi võlausaldajad ei nõustu lennufirma ettepanekuga eelistada töötajate kokku 3,7 miljonit eurot moodustavate nõuete tasumist nende nõuete täitmisele.

    Homme koguneb Estonian Airi nõukogu koosolekule, kus tehakse teatavaks võlausaldajate seisukoht, et nad pole nõus kannatama oma nõuetega ega anna lennufirmale rohelist tuld maksta eelisjärjekorras välja 3,7 miljonit töötajate palkadeks ja hüvitisteks. Seda kinnitas Äripäevale mitut võlausaldajat esindava Soraineni büroo töö- ja pankrotiõiguse advokaat Karin Madisson.
    Iva on selles, et kui kas või üks võlausaldaja selle lahendusega ei nõustu, pole võimalik töötajatele hüvitist välja maksta, kuna tegu oleks selle võlausaldaja huvide kahjustamisega. Madisson kinnitas, et kõik võlausaldajad selle pakkumisega kindlasti ei nõustu.
    Estonian Airi juhi Jan Palméri tehtud ettepaneku järgi talitades paneksid võlausaldajad end vabatahtlikult kehvemasse seisu, kuigi seaduse silmis on nii Estonian Airi töötajad kui ülejäänud võlausaldajad võrdsed. Estonian Airi 182 töötajale väljamakstavate saamata jäänud palkade, puhkusekompensatsioonide ja koondamishüvitiste võrra väheneks kogu Estonian Airi vara hulk, mille abil rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid.
    Võlausaldajate esindaja: mis mänge Estonian Air mängib?
    Madisson ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks mõni võlausaldaja üldse sellise pakkumisega nõus olema. „Minu valduses on ka see Estonian Airi võlausaldajatele saadetud kahelauseline küsimus, millele pole lisatud ühtegi põhjendust, miks see oleks hea, miks üldse nii tegema peaks ja mis edasi saab, kui palju jääb töötajate väljamaksetest üle raha ja teisi nõudeid,“ loetles ta.
    Madisson märkis, et saamata jäänud töötasu peaks välja maksma töötukassa, mitte võlausaldajad, kellel jääks nende väljamaksete võrra Estonian Airist raha saamata.
    „Kas see on Estonian Airi mäng, mida nad mängivad selleks, et näidata töötajatele, kui pahad olid võlausaldajad, või mõni muu mäng, sellest ei saa ma aru. Ma pole raamatupidamisandmeid näinud, kuid arvan, et Estonian Airi seis on juba aastaid selline, et seaduse kohaselt oleks pidanud Estonian Air juba ammu pankrotiavalduse esitama.“
    Ta märkis, et 3,7 miljoni eurose nõudega makstaks Estonian Airi pankrotipesast ilmselt suurem osa ära, kuid alles jääks veel hiigelsuur riigivõlg ning selle valguses tundub Estonian Airi pakkumine oma võlausaldajatele täiesti mõistetamatu.  „Selline küsimine üleüldse on väga kummaline,“ sõnas ta.
    Madisson selgitas, et vanasti olid töötajate nõuded pankrotiseaduses eelisõigusega ning alles pärast neid hakati rahuldama teiste võlausaldajate nõudeid.
    Kui tekkis töötukassa, hakkasid kõik tööandjad sinna panustama juhuks, kui midagi juhtub. Siis garanteerib riik töötajatele vähemalt mingi osa rahast enne kõiki teisi võlausaldajaid vastavalt töötukassa piirmääradele. Sellega kaotati ka pankrotiseadusest töötajate eelisõiguse nõue.
    Madissoni sõnul tahab Estonian Air mingil põhjusel pöörduda tagasi vana süsteemi juurde, kus töötukassa ei peaks midagi maksma ja töötajatele peaks maksma võlausaldajate varast. "Mina oma 20aastase praktika jooksul sellist käitumist näinud ei ole,“ lisas Madisson.
    Ta märkis, et töötajad ei saaks ikkagi kogu hüvitist töötukassast, vaid osa nende nõuetest jääks nagunii Estonian Airi pankrotipessa. Töötukassast saadav hüvitis ongi pandud paika pankrotihüvitise piirmääradega. Näiteks saamata töötasu puhul hüvitatakse kuni kolm viimast palka, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutopalka.
     Koondatud töötajatest saavad võlausaldajad
    Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen ütles, et täna on võlausaldajatel viimane päev oma seisukohast teada anda, kas nad nõustuvad töötajate eelistamisega nõuete rahuldamisel või mitte, ja võlausaldajate vastused veel alles laekuvad.
    Seda, kui suure summa Estonian Airi 182 töötaja saamata jäänud palgad ja hüvitised moodustavad, Eskelineni sõnul alles arvutatakse, kuid majandusministeeriumi teatel on see summa 3,7 miljonit eurot.  
    Juhul kui AS Estonian Air teeks ilma teiste võlausaldajate nõusolekuta täismahus väljamakseid koondatud töötajatele, tähendaks see ühtede võlausaldajate eelistamist teistele, mis on aga äriseadustiku kohaselt keelatud. Seega pidi Palmér küsima selleks kõikide võlausaldajate nõusolekut. Kui võlausaldajad oleksid sellega nõus, oleks töötajate töölepingu ülesütlemise hüvitise tasumine eelisjärjekorras seaduse järgi lubatud.  
    Praegu ületavad Estonian Airi kohustused varasid, mis tähendab, et ettevõte pole võimeline rahuldama kõikide võlausaldajate nõudeid.
    Estonian Airil on kokku 222 võlausaldajat ning lennufirma töötajaid pole veel koondatud, kuna ametlikult pole alustatud likvideerimis- ja pankrotimenetlust. Kui seda tehakse, saaksid koondatud töötajatest samuti Estonian Airi võlausaldajad, kellel on õigus kõikidele seaduse ja töölepingutega ette nähtud hüvitistele.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow, Nasdaq ja S&P 500 languses: kolmapäeva turuülevaade
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.