Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi võlausaldajad võõraid võlgu maksta ei kavatse

    Võlausaldajaid esindava advokaadi Karin Madissoni sõnul ei soovi võlausaldajad oma nõuete arvel Estonian Airi töötajatele hüvitiste maksmist.Foto: Andres Haabu

    Estonian Airi võlausaldajad ei nõustu lennufirma ettepanekuga eelistada töötajate kokku 3,7 miljonit eurot moodustavate nõuete tasumist nende nõuete täitmisele.

    Homme koguneb Estonian Airi nõukogu koosolekule, kus tehakse teatavaks võlausaldajate seisukoht, et nad pole nõus kannatama oma nõuetega ega anna lennufirmale rohelist tuld maksta eelisjärjekorras välja 3,7 miljonit töötajate palkadeks ja hüvitisteks. Seda kinnitas Äripäevale mitut võlausaldajat esindava Soraineni büroo töö- ja pankrotiõiguse advokaat Karin Madisson.
    Iva on selles, et kui kas või üks võlausaldaja selle lahendusega ei nõustu, pole võimalik töötajatele hüvitist välja maksta, kuna tegu oleks selle võlausaldaja huvide kahjustamisega. Madisson kinnitas, et kõik võlausaldajad selle pakkumisega kindlasti ei nõustu.
    Estonian Airi juhi Jan Palméri tehtud ettepaneku järgi talitades paneksid võlausaldajad end vabatahtlikult kehvemasse seisu, kuigi seaduse silmis on nii Estonian Airi töötajad kui ülejäänud võlausaldajad võrdsed. Estonian Airi 182 töötajale väljamakstavate saamata jäänud palkade, puhkusekompensatsioonide ja koondamishüvitiste võrra väheneks kogu Estonian Airi vara hulk, mille abil rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid.
    Võlausaldajate esindaja: mis mänge Estonian Air mängib?
    Madisson ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks mõni võlausaldaja üldse sellise pakkumisega nõus olema. „Minu valduses on ka see Estonian Airi võlausaldajatele saadetud kahelauseline küsimus, millele pole lisatud ühtegi põhjendust, miks see oleks hea, miks üldse nii tegema peaks ja mis edasi saab, kui palju jääb töötajate väljamaksetest üle raha ja teisi nõudeid,“ loetles ta.
    Madisson märkis, et saamata jäänud töötasu peaks välja maksma töötukassa, mitte võlausaldajad, kellel jääks nende väljamaksete võrra Estonian Airist raha saamata.
    „Kas see on Estonian Airi mäng, mida nad mängivad selleks, et näidata töötajatele, kui pahad olid võlausaldajad, või mõni muu mäng, sellest ei saa ma aru. Ma pole raamatupidamisandmeid näinud, kuid arvan, et Estonian Airi seis on juba aastaid selline, et seaduse kohaselt oleks pidanud Estonian Air juba ammu pankrotiavalduse esitama.“
    Ta märkis, et 3,7 miljoni eurose nõudega makstaks Estonian Airi pankrotipesast ilmselt suurem osa ära, kuid alles jääks veel hiigelsuur riigivõlg ning selle valguses tundub Estonian Airi pakkumine oma võlausaldajatele täiesti mõistetamatu.  „Selline küsimine üleüldse on väga kummaline,“ sõnas ta.
    Madisson selgitas, et vanasti olid töötajate nõuded pankrotiseaduses eelisõigusega ning alles pärast neid hakati rahuldama teiste võlausaldajate nõudeid.
    Kui tekkis töötukassa, hakkasid kõik tööandjad sinna panustama juhuks, kui midagi juhtub. Siis garanteerib riik töötajatele vähemalt mingi osa rahast enne kõiki teisi võlausaldajaid vastavalt töötukassa piirmääradele. Sellega kaotati ka pankrotiseadusest töötajate eelisõiguse nõue.
    Madissoni sõnul tahab Estonian Air mingil põhjusel pöörduda tagasi vana süsteemi juurde, kus töötukassa ei peaks midagi maksma ja töötajatele peaks maksma võlausaldajate varast. "Mina oma 20aastase praktika jooksul sellist käitumist näinud ei ole,“ lisas Madisson.
    Ta märkis, et töötajad ei saaks ikkagi kogu hüvitist töötukassast, vaid osa nende nõuetest jääks nagunii Estonian Airi pankrotipessa. Töötukassast saadav hüvitis ongi pandud paika pankrotihüvitise piirmääradega. Näiteks saamata töötasu puhul hüvitatakse kuni kolm viimast palka, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutopalka.
     Koondatud töötajatest saavad võlausaldajad
    Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen ütles, et täna on võlausaldajatel viimane päev oma seisukohast teada anda, kas nad nõustuvad töötajate eelistamisega nõuete rahuldamisel või mitte, ja võlausaldajate vastused veel alles laekuvad.
    Seda, kui suure summa Estonian Airi 182 töötaja saamata jäänud palgad ja hüvitised moodustavad, Eskelineni sõnul alles arvutatakse, kuid majandusministeeriumi teatel on see summa 3,7 miljonit eurot.  
    Juhul kui AS Estonian Air teeks ilma teiste võlausaldajate nõusolekuta täismahus väljamakseid koondatud töötajatele, tähendaks see ühtede võlausaldajate eelistamist teistele, mis on aga äriseadustiku kohaselt keelatud. Seega pidi Palmér küsima selleks kõikide võlausaldajate nõusolekut. Kui võlausaldajad oleksid sellega nõus, oleks töötajate töölepingu ülesütlemise hüvitise tasumine eelisjärjekorras seaduse järgi lubatud.  
    Praegu ületavad Estonian Airi kohustused varasid, mis tähendab, et ettevõte pole võimeline rahuldama kõikide võlausaldajate nõudeid.
    Estonian Airil on kokku 222 võlausaldajat ning lennufirma töötajaid pole veel koondatud, kuna ametlikult pole alustatud likvideerimis- ja pankrotimenetlust. Kui seda tehakse, saaksid koondatud töötajatest samuti Estonian Airi võlausaldajad, kellel on õigus kõikidele seaduse ja töölepingutega ette nähtud hüvitistele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Eesti 200 lahkub Narva koalitsioonist
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.