Mõtle sisustusele juba enne lao ehitamist

Lao- ja tootmishoonete sisustust müüva ASi Laomaailm tegevjuhi Fred Märtsoo sõnul arvestatakse lao sisustusega juba selle ehitamisel.  Foto: Eiko Kink

Lao sisustamisega peaks arvestama juba ladu ehitades, piltlikult öeldes võiks uue laohoone ehitada riiulite ümber, mitte vastupidi.

Lao- ja tootmishoonete sisustust müüva ASi Laomaailm tegevjuhi Fred Märtsoo sõnul arvestatakse lao sisustusega juba selle ehitamisel, muidugi juhul, kui ladu on konkreetsele ettevõttele, mille tegevus on teada. Tema sõnul on seda tehtud juba viimased paarkümmend aastat, kuid samas tuleb alati leida ka kompromisse võimalike ehitusmahtude ja vajalike tegevuste vahel.

"Sisustus tuleb mahutada krundile lubatud suuruse ja kujuga hoonesse ja võimalusel arvestada ka hilisema laienemisega, kuni kogu krundi lubatud ehitusmaht täis saab,“ selgitas Märtsoo.

Tööstusmööblit ja laotarvikuid müüva OÜ Elbest Kaubandus juhi Tarvo Puusepa sõnul on suure laohoone ehitamine sedavõrd kulukas, et ilma eelneva siseplaneeringuta laohoonet ehitama ei hakata. “Riiulid ja muu laosisustus pannakse üldiselt paika juba projekteerimise faasis, mis aitab kaasata laosisustuse hinna ka ehituse eelarvesse,” lisas Puusepp.

Tema sõnul võib erand olla kinnisvaraarenduslikul eesmärgil ehitatav laohoone, kus lõppkasutaja täpsed vajadused pole hoone ehitamisel teada. “Sellisel juhul on ruumi rentniku või ostja sooviks optimaalne ruumikasutus ja sisustus planeeritakse hiljem vastavalt olemasoleva ruumi mõõtudele,” selgitas Puusepp.

Laosisustuse variante saab läbi mängida AutoCADi projekteerimistarkvaraga. Puusepa sõnul tuleb vanemate laohoonete ning rendipindade puhul lähtuda eelkõige optimaalsest ruumikasutusest. Eraldi projekteerimistarkvara laosisustust müüvas ettevõttes ei kasutata eelkõige seetõttu, et näiteks AutoCAD on professionaalne ning kallis tarkvara. “Optimaalsed lahendused ruumi kasutamiseks leitakse riiulimõõtude kombineerimisel ja joonised tehakse lihtsama joonestustarkvara abil vahel ka käsitsi,” selgitas Puusepp.

HKScani laoriiulid on integreeritud laohaldusprogrammigaTeet Soorm, ASi HKScan Estonia juhatuse esimees

HKScan Estonia ei ole viimase 20 aasta jooksul uusi laohooneid ehitanud. Pigem oleme parandanud olemasolevate laopindade kasutamist ja efektiivsust, kuna oleme üle Baltikumi tegutsev ettevõte. Heaks näiteks võiks tuua Leedus valmistoodangu lao sulgemise, kuna tõime komplekteerimise üle Lätti. Selline ümberkorraldus võimaldas paremini ära kasutada Läti ladu, pannes lao 24/7 tööle.

Sama tegime ka Eestis - sulgesime Talleggi valmistoodangu lao, ühildades kanalihatoodete komplekteerimise sealihatoodetega Rakveres. Valmistoodangu ladudes kasutame kaupade ladustamiseks laoriiuleid, mis on integreeritud laohaldusprogrammiga. Laoriiulite paigutus on optimaalne, arvestades ehitiste kubatuuri ja ka kaupade käitlemiseks vajaminevat lisapinda.

Laoruumi parem kasutamine on pidev protsess, sest meie valmistoodangu ja tooraine mahud kõiguvad periooditi, seega oleme sunnitud vahel kasutama ka logistikapartnerite teenusladusid. Laomööblit me ei kasuta.

Proovitakse eri variante

Märtsoo sõnul proovitakse olemasolevates hoonetes laosisustuse eri variante peaaegu alati, kuna on vaja saada kindlus, et valitav variant on tõesti kõige parem. Paljudel riiulitootjatel on endal süsteemid, mille abil saab variandid läbi proovida.

"Kõige otstarbekam variant on ikkagi see, mis tagab võimalikult suure mahutavuse ning ratsionaalse liikumise ja riiulite teenindamise,“ lisas Märtsoo. Võimalusel tasub lahendusi läbi mängida eri programmides. "Aga praktikas läbiproovitud variant on selgelt teistest eristuv," lisas ta.

Laoruumides on võimalik kasutada väga palju erinevaid riiulitüüpe: läbivooluriiulid, süvapaigutusriiulid, mitmekordsed laod jms. Kõik need sobivad teatud kaupade ja teatud liikumiskiiruse puhul. Märtsoo tõi näitena liikuvad kaubaalused, mis on ostmisel küll tunduvalt kõrgma hinnaga, kuid samas säästavad sobivas kohas nii ruumi kui ka kulusid.

Eestis on siiani kõige populaarsemad kõige lihtsamad ja universaalsemad lahendused – kaubaaluse riiulid koos lükandmastiga tõstukiga, riiulid vahega kolm meetrit, peenkauba- ehk moodulriiulid väikestele kaupadele ja konsoolriiulid pikkade kaupade ladustamiseks.

Puusepp lisas, et moodulsüsteemiga riiul on populaarne eelkõige seetõttu, et vajadusel saab riiuleid täiendada lisasektsioonide ja tasapindadega. Märtsoo sõnul on Eestis müüdud pea kõike, mida Euroopas on toodetud, ning mingil määral ka kaugemalt pärit tooteid. 

Hinda kujundavad mitu tegurit

Laopinna parimaks kasutamiseks soovitas Puusepp võtta ruumi kõrgus maksimaalselt kasutusse, kuna iga võimalik lisatasapind lisab riiuli efektiivsust. Ta soovitas lao sisustamisel planeerimise faasis hoolikalt läbi mõelda, kuhu ja millised tooted paigutatakse. Näiteks sarnaste mõõtmetega esemete ladustamine võimaldab maksimeerida riiuli lisakorruste kasutuselevõttu. Seejuures tuleb kindlasti järgida norme, mis on sätestatud riiulitevahelise vaba ruumi jaoks nii väike- kui ka suurlaos. Väikelaos peab riiulite vaheline vaba ruum olema vähemalt 85 sentimeetrit. “Mida kõrgem riiul, seda suurem peab olema riiulite vahe, et võimaldada redeli või tõstuki kasutamist,” selgitas Puusepp.

Toimivasse lattu riiulite juurdeostmisel on nende soetamismaksumus kindlasti suurem kui kogu komplekti ostmisel, sest on suur vahe, kas tuua kohale terve laotäis riiuleid või ainult mõni detail. „Peamine erinevus tulebki transpordikuludest, kuna riiulite detailid on vedamiseks väga ebamugav ja ebastandardne kaup,“ selgitas Märtsoo.

Ka Puusepp nõustus, et hiljem riiuleid juurde ostes ei lähtuta esimesest hinnapakkumisest. Põhjused on seejuures erinevad. Näiteks võib olla muutunud ostuhind või oli algses pakkumises lisatud soodustus koguselt. “Mitte ainult riiulite, vaid ka teiste toodete puhul arvestab kaupmees müügihinna ja pakkumuse hinna eraldi,” lisas Puusepp.

Nii et hinna puhul mängivad rolli korraga ostetav kogus, makseviis, kauba transport kliendini ning muud tegurid. Samuti võib algse pakkumuse tegemisest olla möödunud pikem aeg ning seetõttu võivad olla muutunud toorainehinnad ja kaupmehe ostuhinnad.

Märtsoo sõnul tekitavad probleeme riiulitootjate vangerdused, kus teatud tüüpi kinnitustega detailide tootmine lõpetatakse ja minnakse üle uuele lahendusele. Siis võib tekkida olukord, kus sobivaid riiuleid on väga raske leida. See-eest turul pikka aega olnud riiulitega, mille tootja ei plaani muudatusi, probleeme ei ole. "Need on alati saadaval, hind sõltub kogusest ja metalli turuhinnast. Küll aga tuleks arvestada, et eri tootjate moodulsüsteeme omavahel kombineerida on keeruline, kuna enamasti ühe firma moodulsüsteem konkureeriva süsteemiga ei ühildu," rääkis Märtsoo.

Võimalus osta kasutatud mööblit

Kui osta kasutatud riiuleid, siis nende hind võib olla odavam, kuid nende puhul ei ole alati tagatud saadavus vajalikul hetkel. Puusepa sõnul on kasutatud mööbli ost laoruumi hea võimalus raha kokku hoida. “Silmas aga tuleb pidada seda, et üldiselt on laomööbel aktiivses kasutuses ning amortiseerub jõudsalt,” lisas Puusepp.

Kasutatud mööbli soetamisel tuleb veenduda, et soetatav kaup oleks kasutuskõlblik - müüja peaks kõik kõlbmatud detailid ise eraldama. Kindlasti tuleks nii kergriiulite kui ka suurte kaubaaluse riiulite puhul uurida konstruktsioonide seisukorda.

Eriti tähtis on kandevpostide ja -talade seisukord just kaubaaluse riiulite puhul, sest kahjustunud konstruktsioonid võivad kujutada endast tõsist ohtu laos töötavatele inimestele. Samuti tuleks veenduda, et ostetav kasutatud riiulisüsteem oleks komplektne ning kandevõime vastaks lubatule. Arvestada tuleb, et kasutatud riiulitel puudub tavaliselt garantii.

Laohoone võiks ehitada riiulite järgi

LaoEkspert OÜ projektijuhi Danel Uueni sõnul võiks hoone projekteerija juba projekti algfaasis riiulimüüjaga suhelda ning paigutuse läbi mõelda. "Aga alati seda ei tehta. Piltlikult öeldes võiks uue lao rajamise puhul ehitada hoone riiulite ümber, mitte vastupidi,” selgitas Uueni.

Uueni sõnul käsitletakse iga lao sisustamise projekti eraldi, kuna klientide soovid on erinevad. AutoCADi kasutatakse enamasti siis, kui ladu on vaja sisustada kas riiulitega või mõne muu lahendusega. See aitab leida parima lahenduse kliendi huve silmas pidades.

Laohoones ruumi kokku hoidmine sõltub suuresti sellest, millist kaupa laos hoitakse ning kuidas käib kauba käsitlemine. Kui põrandapinda on vähe, kuid kõrguses ruumi piisavalt, on üks võimalik lahendus vahepõrandate kasutamine. Suuremate ladude puhul, kus ladustamine käib ainult alustega, saab kasutusele võtta kitsaskoridoridele mõeldud tõstukid, millega annab töökoridorid viia miinimumini ja nii ladustatavat pinda juurde saada. Ühesuguste kaupade puhul soovitab Uueni kasutada ka drive-in riiulisüsteemi või läbilaskeriiulit.

Uueni sõnul on raske esile tuua, millised on Eesti populaarseimad laosisustuse lahendused. Sõltuvalt kaubast on kasutuses kas kergkauba riiulid, universaalriiulid, kaubaaluste riiulid ja korruslaod.

See, kas klient maksab hiljem riiuleid juurde tellides topelthinda, sõltub Uueni sõnul suuresti riiulimüüjast. Küll aga võivad tema sõnul hinda mõjutada valuutakursid ning tootjate hinnapoliitika.

Hetkel kuum