Sirje Rank • 30. november 2015 kell 11:59

Kas jüaan lööb dollarilt liidrikoha üle?

Dollar ja jüaan  Foto: Scanpix/Reuters

Täna oodatakse IMFi otsust, mis lisab Hiina jüaani USA dollari, euro, Briti naela ja Jaapani jeeni kõrvale IMFi fondi reservvaluuta ehk arveldusühiku SDR valuutakorvi.

See on veel üks samm selles suunas, et Hiina jüaanist saaks rahvusvaheline valuuta.  

Kuivõrd ohustab jüaani esiletõus USA dollari domineerivat positsiooni, analüüsis ajakiri The Economist.

Kas ja millal jüaan võiks dollari troonilt tõugata, selles osas on arvamused seinast seina – mõne Hiina ökonomisti arvates võiks selleks kuluda 15–20 aastat, väljaspool Hiinat on mõne arvates see kohe-kohe juhtumas, teiste arvates ei juhtu seda kunagi.

Palju abi ei saa ka võrdlusest sellega, kuidas USA dollar ise omal ajal Briti naela liidripositsioonilt tõukas. Toona läks majanduslik ülemvõim ühelt demokraatlikult riigilt teisele, Hiina puhul on tegemist võimaliku vastasega, mida juhib autokraatlik režiim, kelle nägemus peab majanduse juhtimises tähtsaks riigi rolli.

Auk New Yorgi kohal

USA ei ole seni üritanud Hiina jüaani rahvusvahelise kasutuse laienemist takistada. Kui aga vaadata võrgustikku, mille Hiina jüaaniga tehingute tegemiseks üle ilma loonud on, siis on seal üks suur auk – New York. Varane signaal USA vastutöötamisest võib olla ka USA nurjunud katse veenda liitlasi mitte liituma Hiina loodud Aasia Infrastruktuuri Investeeringute pangaga (AIIB). Samuti on USA äsja sõlminud vabakaubanduslepingu Vaikse ookeani riikidega, kelle hulgas Hiinat ei ole.

Ameerikal on põhjust muret tunda, kirjutab Economist, kuna alternatiivse valuuta esiletõus õõnestab USA võimu üht nurgakivi. Just tänu dollari domineerivale positsioonile on võimalik jõustada majandussanktsioone näiteks Iraani või Põhja-Korea suhtes.

Ja Hiina on juba väga lähedal süsteemi käivitamisele, mis võimaldaks piiriüleseid jüaanimakseid. See võimaldaks pankadel ja firmadel maailmas raha liigutada nii, et neil pole USA dollariga mingit pistmist. Ameerikal oleks raskem jälile saada, kes ja milleks seda Hiina rahvusvaheliste maksete süsteemi (CIPS) kasutavad. USA finantssüsteemist väljaheitmise ähvardus ei oleks enam nii hirmutav, kui olemas alternatiiv, mida Hiina omakorda oma seisukohtade "propageerimiseks" kasutada saaks. Näiteks sulgedes selle nende riikide pankadele, kes suhtlevad Tiibeti usuliidri dalai-laamaga.

Dollari domineeriva positsiooni taandumisel oleks ka suured majanduslikud tagajärjed. Kuna praegu on dollari järele nii suur nõudlus – 60% maailma keskpankade reservidest on dollarites – saavad odavamalt laenuraha nii riik kui ka USA ettevõtted. Teisalt on dollar nõudluse suure tõttu tugevam, kuid netoefekt on positiivne. Konsultatsioonifirma McKinsey hindab selle 0,3–0,5%-le SKPst aastas. Kui jüaanist saaks dollari rivaal, lööks ka Hiina hambad sellesse pirukasse. Kui investorid otsustavad alternatiivi kasuks, võib see üles ajada USA intressimäärad ja nõrgestada majandust. Posiitiivse poole pealt tuleks USA-l rohkem pingutada, et vähem võlgu elada.

Süsteem on, usaldust pole

Hiinal tuleb aga enne läbi teha veelgi dramaatilisemad muutused. USA dollari vastu säilis usaldus ka ülemaailmses finantskriisis, ehkki riik ise oli kriisi epitsenter. Selle usalduse aluseks on USA institutsioonid. Likviidsed finantsturud, tugev õigussüsteem ja üldiselt läbipaistev poliitiline süsteem. Just see teeb USAst ja dollarist rahusadama, kuhu tormi eest pakku minnakse.

Hiina vajaks sarnasid institutsioone. Jüaan peaks muutuma täielikult konverteeritavaks, riik peaks lõpetama turgudele sekkumise ning looma suure, likviidse ja läbipaistva võlakirjaturu. Vaja on õigussüsteemi, kus kohtud võivad vajadusel vastuollu minna ka kommunistliku partei soovidega. Ka majanduse kasv peaks jätkuma.

Dollaril on praegu tänu oma liidripositsioonile suur eelis. Millal Hiina võiks järele jõuda, sõltub paljus Hiina poliitikast. Viimasel viiel aastal on jüaani rahvusvahelise haarde laiendamiselt tehtud muljetavaldavat tööd – jüaanides tehtud piiriüleste tehingute osakaal, mis 2009. aastal oli null, kasvas möödunud aastal 22%-le. Rahvusvahelistes maksetes on jüaan viiendal kohal. Ligi 50 keskpanka on investeerinud oma reserve jüaani.

Maht on siiski alles väike. Välismaalased on Hiina aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerinud ca 200 miljardit dollarit, kuid USA väärtpaberites on ca 16 triljonit dollarit. Nii on jüaan praegu veel väike tegija. Kuid seda oli ka dollar 20. sajandi alguses.

Hetkel kuum