Kadri Põlendik • 9. detsember 2015
Jaga lugu:

Noored lõid põllumeeste aitamiseks uue teenuse

Sibise arendusjuht Karl
Angelo Maiuri (vasakult), müü-
gijuht Kristiina Toomi, finantsjuht
Elo Johanna Kuklane ja
tegevjuht Rudolf-Gustav Hanni.
Sibise arendusjuht Karl Angelo Maiuri (vasakult), müü- gijuht Kristiina Toomi, finantsjuht Elo Johanna Kuklane ja tegevjuht Rudolf-Gustav Hanni.  Foto: Andras Kralla

Neli gümnaasiumiõpilast otsustasid appi tõtata raskustes vaevlevatele põllumeestele ja enda loodud rakendusega toimetada nende saadused otse tarbijate kööki.

“Põllumeest nöörib kaubandus nii palju. Põllumees tahab ka ellu jääda, me teeme ju tööd. Saame nüüd küsida oma saaduste eest õiglasemat hinda,” rääkis köögiviljakasvatusega tegeleva Rautsi talu juhataja Aarne Põri noorte loodud lahenduse olulisusest. Võrreldes hindadega turul ja hulgikaubanduse kokkuostus, on vahe tema sõnul mõne toodangu puhul lausa seitsmekordne.

EBSi gümnaasiumis õppivate Rudolf-Gustav Hanni ja Karl Angelo Maiuri ning Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilase Kristiina Toomiku ja Tallinna Reaalkooli abituriendi Elo Johanna Kuklase loodud õpilasfirma Sibis püüab seda probleemi lahendada. Nende loodud veebipõhine lahendus ühendab talumehed lõpptarbijaga.

Need noored lähevad ärisse Epp Vodja, õpilasfirmade programmi Junior Achievement Eesti tegevjuht

See on vajalik idee, kuigi ma olen näinud kahte analoogilist. Kui turg kasutab, siis on neid vaja, aga seda nad näevad üsna varsti. Euroopas analoogilised asjad töötavad küllaltki hästi, et tellitakse otse endale ja sõlmitakse otselepingud.

Need noored lähevad ärisse niikuinii. Kui räägime, et osa inimesi on lootusetult andekad ja teised on lootusetult andetud – neid on väga vähe, kes ühte või teise äärmusse kuuluvad. Mina arvan, et need on need äärmuse poisid ja tüdrukud. Nad on just nimelt see äärmus, keda hing ilmselt sinna ettevõtluse poole tõmbab. Praegu saavad nad juurde teadmisi ja natuke ohutuma praktika, et proovida oma asju läbi veel ja veel.

Noored ise ütlevad, et on võtnud eesmärgi teha võimalikult lihtne ja mugav teenus. Nii ei peagi tarbija tegema muud, kui valima veebist endale sobiva köögiviljade komplekti, mida on praegu valikus kolm, ning otsustama kui pika aja tagant ta tahab uut saadetist saada. Teenus on plaanitud püsitellimusena, mis tähendab, et uus toodang tuleb iga valitud ajavahemiku tagant.

Põllumees ei pea aga tegema muud, kui pärast tellimuse saamist komplekteerima vajalikud tooted ning saatma need kulleriga kliendi poole teele.

Tõuge vanaemalt

Idee sündis tänu tegevjuhi Rudolf-Gustav Hanni vanaemale, kes rääkis probleemist, et põllumeeste toodangut võiks saada lihtsamini tarbijani toimetada. Seejärel võtsid noored ette ringkäigu üle Eesti, et kohtuda talunikega silmast silma ja aru saada, kuidas nemad olukorda näevad ja kas see sobib noorte nägemusega, meenutas arendusjuht Karl Angelo Maiuri. Selgus, et huvi on suur ja nüüd helistavad põllupidajad neile juba ise.

Alustuseks tehakse koostööd vaid ühe taluga, et proovida, kuidas teenus tööle hakkab. Saaremaal asuva Rautsi talu juhiga puutusid nad kokku suvel Muhus, kus Aarne Põri käis oma kaupa müümas. „Meie olime seda juba varem mõelnud, et midagi sarnast võiks olla. Kuigi tarnime ka restoranidele, siis väga palju probleeme on jäänud lihtsa logistika taha, et tellimused ei jõua õigeaegselt meie juurde ja meie tellimused ei jõua tihtilugu ka saarelt Tallinna, mis on natuke peavalu valmistanud,“ rääkis Põri.

Sibise loojate soovitused noortele ettevõtjatele

Lihtsalt võtke midagi kätte ja tehke ära. Ei ole mõtet mõelda kõike detailideni läbi, teha pikka äriplaani, mõelda kogu skeemi läbi. Tegutse, vaata, kuidas läheb ja siis pärast seda saab teha lihtsalt järeldusi ja tegutseda edasi. Noorena on lubatud eksida ja eksimine on inimlik.

Teooriaõpikust turundust või müüki või ettevõtlust, juhtimist ei õpi. Õpikutarkus annab palju juurde, aga seda peab õppima ka reaalses elus rakendama.

Võimaluse leiab alati, kui on motivatsioon, siis kõik on tehtav.

Tuleks lahti lasta igasugu vabandustest: mul pole aega, mul on vaja koolis käia jne.

Tema sõnul saab kõik aetud, kui inimesed omavahel suhtlevad, ja nüüd võtsid Sibise tegijad suhtlemise enda peale, nii et talunikud saavad keskenduda oma töö tegemisele. “Meie oleme lihtsalt kasvatajad ja tootjad, me tahaksime kangesti teha seda tööd, mida oskame teha,” lausus Põri.

Toidu lubavad noored kohale toimetada 24 tunniga. Hanni tähendas, et praegu alustatakse toodetega, mis säilivad pikalt ning kuna nende teenuse puhul ei kasutata vaheladusid, on riknemine sisuliselt välistatud.

Kulleriteenuseks teeb Sibis koostööd Omnivaga, kellega tuli pidada pikki läbirääkimisi, kuna Hanni sõnul oli toidu transport postifirmale uus kogemus. "Tegemist on erilahendusega, igapäevaselt nad selliseid asju ei tee. Aga nad olid algusest peale nõus meiega proovima-vaatama ja nüüd hakkame katsetama. Kogu automatiseerimine ja protsessi mugavamaks tegemine ootavad meid ees," rääkis Hanni.

Hinnad kaitsevad talunikke

Ka hinnapoliitika on jäetud üsna lihtsaks. Tooted ei ole müügijuht Kristiina Toomiku sõnul eriti kallimad kui poes, vahe on üksnes selles, et talumeestele jääb kasumiks suurem protsent. Konkreetseid numbreid öelda ei saa, kuna see sõltub talust ja pakutavast toodangust.

Hanni tõi näiteks pestud kartuli, mille kilohind on poes 60-80 senti, ka üle euro. Sibise valikus tuleb kilohind esialgu euro ringis. Hanni tunnistas, et neilt ostes on natuke kallim kui poest, kuid see on paratamatu, kuna transpordikulu on suur. “See mõjutab kogu mängu, aga anname endast parima, et talu saaks võimalikult suure osa endale,” sõnas ta.

Kusjuures, erinevalt paljudest aastaid tegutsenud e-kauplustest ei küsi Sibis eraldi raha kullerteenuse eest, vaid on selle juba tootehinna sisse arvestanud. Seega see hind, mis paistab veebilehel, on ka lõpuks arvel kirjas.

Rudolf-Gustav Hanni

Sündisin Tartus, elanud olen terve elu Pärnus. 5. klassis läksin õpilasesindusse, hakkasin tegelema noortepoliitika teemaga ja olin erinevates noorteorganisatsioonides. 8. klassis alustasime esimese minifirmaga, kus hakkasime kalendreid tootma ja sealt peale olen ettevõtlusega tegelenud. Käisin ka vahetusaastal Saksamaal, kus ma sain rahvusvahelise kogemuse.

Kristiina Toomik

Mina ei ole ettevõtlusega üldse varem kokku puutunud, küll aga olen tegutsenud ligi viis aastat eri noorteorganisatsioonides, nagu Eesti Õpilasesinduste Liit, kus ma eelmisel aastal juhtisin õpilasõiguste töörühma. Eelmisel aastal aitasin algatada sellist organisatsiooni nagu Rae Noortevolikogu, kuhu koosseisu kuulun ka praegu.

Elo Johanna Kuklane

Mul ei ole ka eelnevaid kogemusi äritegemisega, enamik aega on võtnud õppimine Tallinna Reaalkoolis ja varem ka sporditegemine.

Karl Angelo Maiuri

Mina olen sündinud Itaalias, aga elanud enamuse elust Eestis. Kunagi 7aastasena nägin elektroonikapoes videokaameraid ja teadsin kohe, et tahan ühte. Isa ostis mulle videokaamera ja sellest peale olen iga päev teinud videosid. Ühel hetkel sain aru, et võib-olla saaks video poolt siduda äripoolega. Hakkasin tootma kaameravarustust noortele filmimeistritele. Sealt kasvaski huvi turunduse ja analüütika vastu. Nüüd olen teist aastat aidanud Rudolfil tegude kalendrit turundada. Meil on ka turundusagentuur koos Rudolfiga. Mul on terve rida asju, mida kogu aeg teen, nii et aega magamiseks väga palju ei jää.

Noored ise võtavad samuti väikese vahendustasu, märkis Maiuri, kuid seda üritatakse hoida mõistlikkuse piires. „Me ei taha survestada talumehi, nagu seda teevad kaubandusketid. Selle eest seisame väga põhimõtteliselt.“

Konkurents on tihe

Idee toimetada kaupa tootjalt otse tarbijale ei ole täiesti uus. Sarnast lahendust pakub näiteks ühendus Eesti OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mis liidab väikseid toiduvõrgustikke, kus talutooted liiguvad otse tootjalt tarbijale iganädalastel kaubakohtumistel. Hiljuti on loodud ka tarkvaraplatvorm Naaber, mis sarnaselt ühendab talunikke ostjatega. Naaber Marketi lehel vormistab tarbija tellimuse, mille saab kätte Naaber Punktist, mis võib olla talu, turg, kohvik või mõni muu koht.

Kummalgi juhul ei pakuta aga võimalust toodangut omale koju tellida, mis on üks Sibise olulisemaid eeliseid.

Sibisel oli ka kaks potentsiaalset konkurenti Ajujahi 100 parima idee seas, kuhu ettevõte isegi sattus, kuid ülejäänud kahest ei ole noored pärast järgmisest voorust väljajäämist midagi kuulnud. Samas tunnistavad nad, et konkurents on märkimisväärne.

Küsimusele, mis neid teistest eristab, vastates nimetavad noored kiirust ja mugavust. "Mitte keegi teine ei ole suutnud nii lühikese ajaga midagi kokku panna," märkis Maiuri. "Näiteks on olemas Naaber, kes on aasta aega kulutanud asja arendamisele. Nüüd on süsteem valmis, sinna on tehtud megainvesteeringuid, kulutatud palju aega, pangalaene võetud, aga nad ei tea, kuidas see süsteem toimib. Meie oleme üritanud võimalikult kiirelt kokku panna ja kiirelt välja tulla, et näha, kuidas see reaalselt toimib ja kas toimib," kõneles Maiuri.

Hanni pidas oluliseks just mugavust, mis tähenab, et on lihtsad paketid, mis saabuvad kindlal ajal alati otse talunikult.

Õlekõrs põllumehele

Vastuvõtt põllumeestelt on olnud positiivne. Maiuri märkis, et see oli ka üks põhjusi, miks otsustati mööda Eestimaad tiir teha - et näha, mis võimalused on uue teenuse kasutamiseks. "Kui vaatasime, mis tehnikat talumehed praegu kasutavad, siis enamikul on olemas arvuti ja printer ja see on kõik, mida on vaja. Kui neid natuke õpetada, siis ei ole mingit probleemi süsteemi kasutada, sest see on meeletult lihtne," selgitas Maiuri.

Talunik Põri märkis, et noorte lahendus küll põllumeest kitsikusest ei päästa, kuid on õlekõrs niigi raskel ajal. Nende laiem heaolu sõltub eelkõige poliitilisest tahtest. „Inimesteni on vaja kuidagi jõuda, jah, ta annab tööd, aga see, kuidas me ellu jääme, seal on meie siputustest vähe abi.“

Siiski usub Põri, et noorte ideel on potentsiaali. "Kõik oleneb inimestest, kuidas nad tellivad, selle omaks võtavad, kuidas suunatakse tarbijani ja milline on tarbija tagasiside, kuidas see talle meeldib."

Kuigi praegu vaadatakse üksnes ühe talu pealt, kuidas süsteem tööle hakkab, on plaanid suured. Esmajoones kavatsetakse uuel aastal lisada süsteemi veelgi talusid, millega omakorda laieneb tootevalik. Samuti on kaalul koostöövõimalused Leedus. "Vaatame samm korraga, mis tulemused esimese nädalaga tulevad," ütles Hanni.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt