Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uuring jagab soovitusi eksportööride abistamiseks

    Puit on Eesti üks olulisi ekspordiartikleid.Foto: Erik Prozes

    Majandusiministeeriumi tellitud Ernst & Young Balticu uuring Eesti eksportööride konkurentsivõime kohta juhtis tähelepanu kolmele valdkonnale, millesse panustamine abistaks Eesti eksportööre.

    Eksportööride konkurentsivõime tõstmisel on oluline roll riigil ja ettevõtluse tugiorganisatsioonidel, aga ka ettevõtetel endil. Ettevõtteid ühendavad organisatsioonid nagu klastrid ja erialaliidud saavad pakkuda eksportööridele spetsiifiliste sektorite eripärasid ja vajadusi arvestavat tuge.
    Riigi roll võiks olla kõige suurem ekspordiga seotud investeeringute riskide maandamisel, aidates katta nendega seotud kulutusi (seda eriti kaugematel sihtturgudel) ning valdkondades, kus tugiorganisatsioonide tegevusest üksi ei pruugi piisata (nt riigi mainekujundus).
    Uuringu tulemusel tuvastati kolm valdkonda, millesse oleks vaja panustada, et eksportööride kogetud takistusi ületada ja nende konkurentsivõimet tõsta.
    Ekspordi tugisüsteemi arendamine
    Edukaks ekspordiks on eksportööridele vajalik tervikliku tugisüsteemi olemasolu. Tugisüsteemieesmärk on luua Eesti eksportööridele rahvusvahelisel turul tegutsemiseks konkurentidega võrdsedtingimused, suurendades eksportijate uutele eksporditurgudele laienemise võimet ja ambitsioonining kujundada samas Eesti kui ekspordiriigi mainet.
    Tugisüsteemi osadena peaksid omavahel koostööd tegema ettevõtete turiorganisatsioonid ning Eestiriigi ametiasutused: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, selle haldusalas tegutsevad sihtasutused, välisministeerium ning Eesti välisesindused ja aukonsulid. Ettevõtluse tugisüsteem ja selle toimimiseks vajalikud tegevused on horisontaalne valdkond, mis mõjutab eksportööri tema kõikides arengufaasides ja tegutsemisvaldkondades.
    Ekspordi tugisüsteemi arendamine hõlmab järgmisi arenguvõimalusi:• Ettevõtete ekspordiambitsioonikuse kasvatamine• Eksportööride omavahelise koostöö soodustamine• Eksporditegevuse strateegilisem planeerimine• Eesti mainekujundus• Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine
    Nende arenguvõimaluste realiseerimisele aitavad kaasa tegevused nagu ettevõtete ekspordialaseteadlikkuse tõstmine, eksporditegevuse nõustamine ja koolitused, EASi välisesinduste, Eestisaatkondade ja tugiorganisatsioonide promotegevus, tugiorganisatsioonide arengu toetamine,eksportööride investeerimisvõimekuse tõstmine, kontaktreisid koos riigi esindajatega ningvälismaiste müügijuhtide ja ekspertide palkamine.
    Uutele eksporditurgudele sisenemise soodustamine
    Üks olulisem väljakutse ekspordis on uutele eksporditurgudele liikumine ja sinna pikaajajaliseltpüsima jäämine. Uuel sihtturul kontaktide loomine on pikaajaline protsess, mis eeldab piisavarahalise ja ajalise ressursi olemasolu. Samuti võtab uue sihtturu eripärade tundma õppimine ningoma tegevuse kohandamine turunõuetele üksjagu tähelepanu ja energiat.
    Eksportivate firmade toetamiseks on vajalikud tegevused, mis soodustavad uutele eksporditurgudeleliikumist. Välisturule pikemaajaliseks püsima jäämiseks on ettevõtetel vaja kohaneda klientidenõudmistega. Uutesse sihtriikidesse liikumiseks on oluline adekvaatse info olemasolu sihtriigi kohta,võimekus enda toodete ja teenuste kohta infot jagada ning oskus kohandada oma tooteid jateenuseid klientide muutuvate nõudmistega. Eraldi tähelepanu tasuks pöörata ka kaugematelesihtturgudele laienemise soodustamisele.
    Uutele eksporditurgudele sisenemise soodustamine hõlmab järgmisi arenguvõimalusi:• Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine (uutest) sihtturgudest• Müügi- ja turundusalase kompetentsi tõstmine• Transpordikulude optimeerimine
    Ettevõtete arengut nimetatud valdkondades on võimalik toetada ennekõike tugiorganisatsioonideloma teenustega, mis peaksid hõlmama muu hulgas ka ekspordialaseid koolitusi, kontaktreise,messide külastusi ning välismaiste müügijuhtide ja ekspertide kaasamist. Riik saaks olla tugiorganisatsioonidele nende tegevuse elluviimisel toeks.
    Eksporditurul tegevuse laiendamine
    Uutele turgudele sisenemise kõrval ei ole vähem oluline ka uuel sihtturul püsima jäämine ja seal oma tegevuse laiendamine. Seda on võimalik soodustada tegevustega, mis aitavad eksportival ettevõttel suurendada oma kontaktivõrgustikku, tegeleda kliendikeskselt tootearendusega, et kohandada oma tooteid erinevate sihtgruppide jaoks, ja teha koostööd suurematel ühishangetel osalemiseks.
    Ekspordi laiendamine olemasoleval eksporditurul on vähem kulukas ja vähem riskantne tegevus kuiuutele eksporditurgudele liikumine. Ettevõte tunneb paremini antud sihtturu klientide vajadusi,sealset ärikultuuri ja peamisi tegutsemispraktikaid.
    Eksporditurul tegevuse laiendamine hõlmab järgmisi arenguvõimalusi:• Kontaktivõrgustiku arendamine• Tootearenduse intensiivistamine• Rahvusvahelistel hangetel ühispakkumiste esitamine
    Ettevõtete eksporditegevuse intensiivistamisele võivad kaasa aidata eksporditeadlikkuse programm,kohapealsete ärivisiitide, erialamesside külastuste korraldamine ning välismaise müügijuhi võieksperdi palkamise toetamine. Lisaks omab olulist rolli tugiorganisatsioonide arengu toetamine, ettagada hästi toimivad koostöövõrgustikud.
    Eksportööride konkurentsivõime uuring on kättesaadav EASi kodulehel.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.