Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukad kasumimeistrid kuuluvad riigile

    AS LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke.Foto: Andres Haabu

    Eesti ühed suuremad kasumimeistrid on paljuski monopoolses seisus riigiäriühingud, selgus Äripäeva koostatud edukate ettevõtete edetabelist.

    Miks on suurimad kasumimeistrid just riigifirmad? 

    Taavi VeskimägiEleringi juht

    Turumajanduses sõltub puhaskasum põhimõtteliselt kahest asjast: investeeritud omakapitali hulgast ja konkreetse ettevõtte riskitasemest, mis omakorda sõltub majandusharust ning selle firma kapitalistruktuurist. Vastus küsimusele peitubki investeeritud kapitali hulgas. Riigi äriühingud on üldjuhul infrastruktuuri ettevõtted, millesse on investeeritud oluliselt rohkem kapitali kui näiteks reklaamifirmasse.

    Äripäeva koostatud edukate ettevõtete TOP 100 esikümnes oli ärikasumi arvestuses esikümnes koguni neli riigifirmat. Küsisime riigifirmade juhtidelt ja riigifirmadega kokku puutuvatelt inimestelt, mida sellest järeldada. 
    "Siin ei ole midagi unikaalset," ütles LHV Groupi juhatuse liige ja Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke. Eesti umbes 30 riigifirmast on ärilises mõttes tähtsamad 5-6, mis Raasukese sõnul on kas taristuettevõtted või isegi monopolid, sest tegutsevad kaitstud keskkonnas. Nad ei ole alati päris vabal turul. "Kasum on tihti tugevas korrelatsioonis ettevõtte suurusega, eriti omakapitaliga. Kui mingi osa kapitalist on kasutuses, siis see peab tootlust saama. Kui seda kapitali on palju, siis absoluutarvestuses on ka kasum üsna suur,“ selgitas Raasuke.
    Kui vaadata näiteks Soomet, Rootsit ja Norrat, mis toimivad meiega sarnase loogika järgi, siis on ka seal suuremate ettevõtete hulgas omajagu riigi äriühinguid, märkis Raasuke.

    Hando SutterEesti Energia juht 

    Kui riik ettevõtte omanikuna on seadnud juhtkonnale selged eesmärgid, ettevõte on eeskujulikult juhitud, tegutseb kasumlikult konkurentsiturgudel või osutab põhjendatud hinnaga teenust turul, kus loomulik monopol on odavaim lahendus kogu ühiskonnale, saab selle üle vaid head meelt tunda. Riigiettevõtete makstud dividendid laekuvad riigi eelarvesse ja jõuavad sealt avalike teenustena kõigi eestimaalasteni. 70% Eesti Energia tuludest tuleb konkurentsiturgudelt ja seal ei oma tähtsust, kes on meie omanik. 

    Riik näeb kasumi nimel vaeva
    Tallinna Sadama juhatuse esimees ja kauaaegne finantsjuht Marko Raid selgitas, et mitu riigile kuuluvat ettevõtet tegutseb varamahukas valdkonnas, infrastruktuuriga. Suur varade maht ja mõistlik varade tootlus annavadki tema sõnul kokku suure ärikasumi.
    "Aga kindlasti on roll ka sellel, et riik omanikuna tegutseb iga päev selle nimel, et temale kuuluvad ettevõtted oleksid võimalikult kasumlikud ja hästi majandatud,“ leidis ta. 
    Riigifirmade jõudmist tabeli etteotsa ei tohiks kindlasti pahaks panna, ütles Tallinna Sadama nõukogu liige ja PricewaterhouseCoopersi üks endisi partnereid ning endine vandeaudiitor Urmas Kaarlep. Vastupidi, selle üle tuleks rõõmustada. "See annab võimaluse riigil suuremaid dividende välja võtta ja seetõttu jätta võib-olla ka mõni täiendav maks kehtestamata," ütles ta.
    Väikefirmad kasvavad kiiremini
    500 suurema ettevõtte koondkasum kasvas eelmisel aastal 5% võrra, ettevõtluses üldse 6%, mis tähendab, et väikefirmad, keda on enamus, kasvatasid mullu paremini kasumit. „Tõenäoliselt on väikefirmad olnud paindlikumad ja kiiremad turul toimuvatele muutustele reageerima ning uusi võimalusi oma käibe ja kasumi kasvuks realiseerima,“ põhjendas Marko Raid. 
    Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et energiaturg on viimase aastaga kõvasti muutunud ja uue konkurentsiolukorraga toimetulek eeldab head reageerimisvõimet. „Üks põhjus, miks väikefirmad kasvatasid kasumit enim, võibki just olla nende paindlikkuses,“ ütles ka tema. Võimalusi pakub tema sõnul ka kitsam spetsialiseerumine. „Suurkorporatsioonid ei tegele sageli nn nišiturgudega. Väikefirmale on aga nišiturg võimalus kasvada keskmise suurusega ettevõtteks,“ lausus Sutter. 
    Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi ütles, et riigi äriühingud ei saa omakapitali ühe aastaga kahekordistada, nende omakapital suureneb ainult suurte investeerimisprojektide korral ja ka sel juhul mitte kordades. „Kui omakapital on sama, ei ole võimalik ka kasumit mitmekordistada,“ märkis ta. „Reklaamifirma juures pole mingi ime, kui ta mitmekordistab ühe aastaga oma kasumit, sest tema omakapital on praktiliselt olematu.“ 
    Vaata edukate ettevõtete TOP 100 siit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Enefit Greeniga kaubeldi rohkem kui teiste aktsiatega kokku
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.