Sven Sester, miks mitte minna ajalukku maksusüsteemi radikaalse uuendusega, küsib Äripäev juhtkirjas.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Kunagine maailma parimaks rahandusministriks nimetatud Aivar Sõerd leiab tänases Äripäevas, et muutmist vajab osaühingute maksustamise see osa, mis puudutab tõelise töösuhte varjamist äriühingu taha. Äripäev on sellega nõus. OÜsid puudutavate seaduste hallid alad peavad kaduma, need ei pea jääma pelgalt ettevõtja südametunnistuse asjaks.
Ent vaevalt õnnestub kõiki hädasid terveks ravida ühe käpahoobiga. 90. aastatest pärit maksusüsteem vajab värsket ülevaatamist ja uuendamist tervikuna. Ettevõtjate viimaste aastate teravat rahulolematust maksusüsteemiga pole võimalik rahuloluks pöörata kerge kosmeetikaga. Veelgi enam: Eesti konkurentsivõime languse üks oluline põhjus on just ajale jalgu jäänud maksusüsteem.
Veerand ei maksa tööjõumakse
Tänane Äripäev kirjutab, et rohkem kui 23 000 ettevõtet – see on ligi veerand Eestis registeeritud firmadest – ei maksnud eelmisel aastal mitte sentigi tööjõumakse. Nende sekka on rehkendatud ka ettevõtted, kus aktiivset tegevust ei käigi, ning ka sellised, kus pole töötajaid, kellele töötasu maksta. Siiski on nende seas ka firmasid, kus päriselt tööd tehakse, aga seda varjatakse – ja tehakse pingutusi tööjõumaksude tasumata jätmise nimel.
Möödunud sügisel pani maksuamet sedasorti tegevusele rangema silma peale ning selle tulemusena lisandus oktoobris ja novembris 102 uut töötasu või juhatuse liikme töötasu saajat. Amet on luubi alla võtnud paarsada suuremat ettevõtet.
OÜtamise teemalise arutelu kõige kuumemas etapis eelmise aasta sügisel ütles maksuameti peadirektor intervjuus Äripäevale, et tagantjärele ei tule amet üheltki ettevõttelt minevikus maksmata jäänud sotsiaalmaksu sisse nõudma. Ka praegu ei rõhub maksuamet oma OÜtamise vastast võitlust kirjeldades pigem nõustamisele ja selgitamisele, mitte niivõrd karistamisele või tagantjärele maksustamisele. Kõrgendatud tähelepanu iseenesest on osale ettevõtetele korralekutsuvalt mõjunud. Ometi leidub ka ettevõtteid, kes on asunud otsima uusi viise, et siiski sotsiaalmaksu mitte maksta ka neil juhtudel, kui seda kehtiva seaduse kohaselt ühemõtteliselt teha tuleb.
Maksuameti tööd kergendaks oluliselt see, kui seadus ei jätaks OÜdele tööjõumaksude asjus nii palju „loomingulist“ vabadust. Oluliselt kergemaks läheks ka ettevõtjate endi elu. Ettevõtjana tegutsemine peab olema ühiskonnas soositud – küll aga ei peaks OÜd ettevõtlusvormina pruukima selleks, et seaduse halli ära kasutades tööjõumakse maksmata jätta. Makse tuleb maksta, siin pole midagi arutada. Maksuameti töö on neid koguda.
Maksuamet ei tee seadusi, vaid tegutseb seaduse raamides
Pangem tähele: poliitikud ei ole tahtnud OÜtamise teemalises debatis osaleda. Rahandusminister Sven Sester kiidab vaid ettevõtjate koostööd maksuametiga, aga ei näe vajadust muuta seadust. Palju konkreetsem on Aivar Sõerd, kes näeb kapitalitulu ja palgatulu selge eristamise reeglite vajadust. Äripäev on nõus advokaat Villy Lopmaniga, kes paneb pahaks, et seaduseandja on pikki aastaid OÜtamise probleemi ees silma kinni pigistanud. Nüüd on Äripäeva ettepaneku kõrvale maksustada dividendid sotsiaalmaksuga ja koos sellega kehtestada sotsiaalmaksulagi lisandunud Sõerdi ettepanek rakendada mõistliku tootluse kriteeriumi, st investeeritud kapitali aastane tootlus oleks sotsiaalmaksukohustusest välistatud.
Hakkame ometi kuskilt peale. Asi on seaduses, mitte ettevõtjates. Sven Sester, kas mõistate? Miks mitte minna ajalukku maksusüsteemi radikaalse uuendajana?
Seotud lood
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.