Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas olla atraktiivne tööandja noortele?

    Noored ei jää lootma vaid õppelaenule, mille tingimuste vastu toimub pildil meeleavaldus, vaid 70% neist soovib juba ülikooli kõrvalt tööl käia.Foto: Erik Prozes

    Ligi pooled noortest soovivad juba õpingute ajal tööle minna, seega tasub noored organisatsiooniga siduda juba sel ajal, pakkudes neile osaajaga tööd.

    Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

    Noored peavad tööle kandideerimisel organisatsioonidega suheldes kõige nõrgemaks lüliks kandideerimisjärgse tagasiside andmist ja äraütlemisega kaasnevat. Need on aspektid, kus organisatsioonidel on arenguruumi, et luua noortega pikaajaline positiivne suhe isegi siis, kui  tööalane koostöö kohe algust ei saa, kirjutab 21. detsembri Äripäev kuidas-rubriigis.
    Konsultatsioonifirma Instar EBC on alates 2010. aastast korraldanud tudengite hulgas parimate tööandjate maine uuringut, millesse on kaasatud 20 Eesti kõrgkooli tudengid. Uuringus hindavad noored tööturu eri tegureid, sealhulgas 160 tööandja atraktiivsust. Lähemalt vaadeldakse, mida peavad noored tööandja valikul oluliseks, millised on noorte ootused tööandjatele ja milliseid tööandjaid noored kõige atraktiivsemaks peavad.

    Uuringu järgi on 70% tudengitest kokkupuude tööga:

    57% on olnud erialasel praktikal ja 47% on teinud erialast tööd. 31% on teinud vabatahtlikku tööd. Kõigest 3% vastajatest pole mingisugust tööd teinud.

    Üle poole uuringule vastajatest töötas vastamise hetkel õpingute kõrvalt. Ligi 40% töötavatest tudengitest töötab spetsialistina, 8% juhina, 3% vanemspetsialistina ehk siis üle poole töötavatest tudengitest on positsioonil, mis on nende erialaga suuremal või vähemal määral seotud. 17% on klienditeenindajad ja 16% töölised ehk siis u 35% töötab kooliajal eesmärgiga raha teenida ja see töö pole tõenäoliselt nii siduv.

    Noored, kes teevad erialast tööd ja minimaalselt spetsialisti positsioonil, jäävad suure tõenäosusega ka pärast kooli lõpetamist sama organisatsiooniga seotuks.

    Õpingute kõrvalt tööle asuma sunnib paljusid noori vajadus raha teenida ja seega on neile oluline töötasu. Enamik noori teenib vahemikus 355–899 eurot.

    Kõige rohkem eelistavad tudengid töötada erasektoris, sellest on huvitatud üle poole noortest. 29% eelistaks töötada avalikus sektoris. Aasta-aastalt on kasvanud ettevõtjaks saada soovijate osakaal (16%). Üle poole noorte palga ootus jääb vahemikku 900–1599 eurot.

    Allikas: Instar EBC

    Kuidas noori oma meeskonda saada?
    Ligi pooled noortest soovivad minna tööle juba õpingute ajal. Peamiselt seetõttu, et end ära elatada ja õpinguid finantseerida. 46% soovib tööle asuda kohe pärast lõpetamist ja 5% noortest peab vajalikuks võtta õpingute järel aasta vabaks ja alles siis tööellu astuda.Enamik noori (80%) eelistab kooli ajal töötada osaajaga, sest soovib ühitada töö õpingutega. 20% on valmis töötama täiskohaga. Seega tasub noored organisatsiooniga siduda õpingute ajal, pakkudes neile osalise ajaga tööd.
    Noortele on kõige tähtsam viie aasta jooksul areneda tunnustatud spetsialistiks.Soodustustest on kõige motiveerivamad kompensatsioonipakett, keskmisest kõrgem palk, paindlik tööaeg, lisapuhkusevõimalus ja tulemustasu.
    Kõige tähtsam kriteerium töökoha valikul on noortele töö ise ehk huvitav ja arendav töö. Teiseks on oluline ettevõtte juhtide kompetentsus. Kolmas tähtis kriteerium on töötajate võrdne ja aus kohtlemine.

    Parimad tööandjad

    Noored on alates 2010. aastast igal kevadel hinnanud, kuivõrd nad on huvitatud töötamisest 160 Eesti organisatsioonis. 2015. aastast annab Instar tudengite hinnangul ihaldusväärseimatele tööandjatele atraktiivseima tööandja auhinna, mille eesmärk on tunnustada ettevõtete tööd tööandja maine arendamisel ja anda noortele parem ülevaade organisatsioonidest, kes süstemaatiliselt tegelevad tööandja brändi arendamisega.

    Atraktiivsete organisatsioonide esikümme Eesti tudengite hulgas 2015:

    1. Skype Technologies OÜ2. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)3. Eesti Energia AS4. Tallinna Lennujaama AS5. Microsoft6. Estonian Air AS7. Kalev Chocolate Factory AS8. Tallink Grupp AS9. Keskkonnaministeerium10. Fazer Eesti AS 

    Esiviisik majandustudengite hulgas:1. Skype Technologies OÜ2. Swedbank AS3. Eesti Pank4. SEB Pank AS5. Microsoft 

    Esiviisik IT-tudengite hulgas:1. Skype Technologies OÜ2. Transferwise3. Microsoft4. Cybernetica AS5. Net Group OÜ

    Milliseid kanaleid kasutades jõuab noorteni?
    Tööandjate kohta saavad tudengid kõige rohkem infot organisatsiooni kodulehe, interneti töövahenduskeskkondade (CV Online, CV Keskus jt) kaudu, praktikaprogrammi vahendusel ja otsimootorite põhjal (Google, Bing jt).
    Sotsiaalmeedia olulisus on viimase viie aasta jooksul tugevasti kasvanud. Sotsiaalmeediat peab oluliseks või väga oluliseks kanaliks üle 70% noortest. Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad noored kõige rohkem Facebooki, millele järgnevad Linkedin ja blogid. Twitterit võib pidada pigem väheoluliseks.
    Millised on noorte tööle kandideerimise kogemused?
    Üle poole noortest pidas oma kogemusi ettevõtetega suhtlemisel praktika või tööle saamise eesmärgil heaks või väga heaks. 29% hindas suhtlust keskmiseks. Keskmine aga teadupärast ei seo ega tekita nähtamatut lojaalsust, mistõttu ei ole sellel positiivset efekti tulevikku silmas pidades.
    Tööle kandideerimisel on noored hinnanud kõige kõrgemalt ettevõtte tutvustust ja ettevõtte pakutavat infot töö või praktika kohta. Kui intervjuu ja proovitöö või testide kvaliteediga ollakse üldiselt rahul, siis kandideerimisjärgne tagasiside ja äraütlemise kvaliteet on teemad, kus organisatsioonidel on arenguruumi, ent just need aitavad luua noorega pikaajalise positiivse suhte isegi siis, kui sel hetkel tööalaseks koostööks ei lähe.
    Autor: Kersti Vannas, Instar EBC OÜ
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.