Kuidas olla atraktiivne tööandja noortele?

Artikkel

- Uudised
- 18. detsember 2015 kell 5:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas olla atraktiivne tööandja noortele?
Noored ei jää lootma vaid õppelaenule, mille tingimuste vastu toimub pildil meeleavaldus, vaid 70% neist soovib juba ülikooli kõrvalt tööl käia.Foto: Erik Prozes
Ligi pooled noortest soovivad juba õpingute ajal tööle minna, seega tasub noored organisatsiooniga siduda juba sel ajal, pakkudes neile osaajaga tööd.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.
Noored peavad tööle kandideerimisel organisatsioonidega suheldes kõige nõrgemaks lüliks kandideerimisjärgse tagasiside andmist ja äraütlemisega kaasnevat. Need on aspektid, kus organisatsioonidel on arenguruumi, et luua noortega pikaajaline positiivne suhe isegi siis, kui tööalane koostöö kohe algust ei saa, kirjutab 21. detsembri Äripäev kuidas-rubriigis.
Konsultatsioonifirma Instar EBC on alates 2010. aastast korraldanud tudengite hulgas parimate tööandjate maine uuringut, millesse on kaasatud 20 Eesti kõrgkooli tudengid. Uuringus hindavad noored tööturu eri tegureid, sealhulgas 160 tööandja atraktiivsust. Lähemalt vaadeldakse, mida peavad noored tööandja valikul oluliseks, millised on noorte ootused tööandjatele ja milliseid tööandjaid noored kõige atraktiivsemaks peavad.
Uuringu järgi on 70% tudengitest kokkupuude tööga:
57% on olnud erialasel praktikal ja 47% on teinud erialast tööd. 31% on teinud vabatahtlikku tööd. Kõigest 3% vastajatest pole mingisugust tööd teinud.
Üle poole uuringule vastajatest töötas vastamise hetkel õpingute kõrvalt. Ligi 40% töötavatest tudengitest töötab spetsialistina, 8% juhina, 3% vanemspetsialistina ehk siis üle poole töötavatest tudengitest on positsioonil, mis on nende erialaga suuremal või vähemal määral seotud. 17% on klienditeenindajad ja 16% töölised ehk siis u 35% töötab kooliajal eesmärgiga raha teenida ja see töö pole tõenäoliselt nii siduv.
Noored, kes teevad erialast tööd ja minimaalselt spetsialisti positsioonil, jäävad suure tõenäosusega ka pärast kooli lõpetamist sama organisatsiooniga seotuks.
Õpingute kõrvalt tööle asuma sunnib paljusid noori vajadus raha teenida ja seega on neile oluline töötasu. Enamik noori teenib vahemikus 355–899 eurot.
Kõige rohkem eelistavad tudengid töötada erasektoris, sellest on huvitatud üle poole noortest. 29% eelistaks töötada avalikus sektoris. Aasta-aastalt on kasvanud ettevõtjaks saada soovijate osakaal (16%). Üle poole noorte palga ootus jääb vahemikku 900–1599 eurot.
Allikas: Instar EBC
Kuidas noori oma meeskonda saada?
Ligi pooled noortest soovivad minna tööle juba õpingute ajal. Peamiselt seetõttu, et end ära elatada ja õpinguid finantseerida. 46% soovib tööle asuda kohe pärast lõpetamist ja 5% noortest peab vajalikuks võtta õpingute järel aasta vabaks ja alles siis tööellu astuda.Enamik noori (80%) eelistab kooli ajal töötada osaajaga, sest soovib ühitada töö õpingutega. 20% on valmis töötama täiskohaga. Seega tasub noored organisatsiooniga siduda õpingute ajal, pakkudes neile osalise ajaga tööd.
Noortele on kõige tähtsam viie aasta jooksul areneda tunnustatud spetsialistiks.Soodustustest on kõige motiveerivamad kompensatsioonipakett, keskmisest kõrgem palk, paindlik tööaeg, lisapuhkusevõimalus ja tulemustasu.
Kõige tähtsam kriteerium töökoha valikul on noortele töö ise ehk huvitav ja arendav töö. Teiseks on oluline ettevõtte juhtide kompetentsus. Kolmas tähtis kriteerium on töötajate võrdne ja aus kohtlemine.
Parimad tööandjad
Noored on alates 2010. aastast igal kevadel hinnanud, kuivõrd nad on huvitatud töötamisest 160 Eesti organisatsioonis. 2015. aastast annab Instar tudengite hinnangul ihaldusväärseimatele tööandjatele atraktiivseima tööandja auhinna, mille eesmärk on tunnustada ettevõtete tööd tööandja maine arendamisel ja anda noortele parem ülevaade organisatsioonidest, kes süstemaatiliselt tegelevad tööandja brändi arendamisega.
Atraktiivsete organisatsioonide esikümme Eesti tudengite hulgas 2015:
1. Skype Technologies OÜ2. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)3. Eesti Energia AS4. Tallinna Lennujaama AS5. Microsoft6. Estonian Air AS7. Kalev Chocolate Factory AS8. Tallink Grupp AS9. Keskkonnaministeerium10. Fazer Eesti AS
Esiviisik majandustudengite hulgas:1. Skype Technologies OÜ2. Swedbank AS3. Eesti Pank4. SEB Pank AS5. Microsoft
Esiviisik IT-tudengite hulgas:1. Skype Technologies OÜ2. Transferwise3. Microsoft4. Cybernetica AS5. Net Group OÜ
Milliseid kanaleid kasutades jõuab noorteni?
Tööandjate kohta saavad tudengid kõige rohkem infot organisatsiooni kodulehe, interneti töövahenduskeskkondade (CV Online, CV Keskus jt) kaudu, praktikaprogrammi vahendusel ja otsimootorite põhjal (Google, Bing jt).
Sotsiaalmeedia olulisus on viimase viie aasta jooksul tugevasti kasvanud. Sotsiaalmeediat peab oluliseks või väga oluliseks kanaliks üle 70% noortest. Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad noored kõige rohkem Facebooki, millele järgnevad Linkedin ja blogid. Twitterit võib pidada pigem väheoluliseks.
Millised on noorte tööle kandideerimise kogemused?
Üle poole noortest pidas oma kogemusi ettevõtetega suhtlemisel praktika või tööle saamise eesmärgil heaks või väga heaks. 29% hindas suhtlust keskmiseks. Keskmine aga teadupärast ei seo ega tekita nähtamatut lojaalsust, mistõttu ei ole sellel positiivset efekti tulevikku silmas pidades.
Tööle kandideerimisel on noored hinnanud kõige kõrgemalt ettevõtte tutvustust ja ettevõtte pakutavat infot töö või praktika kohta. Kui intervjuu ja proovitöö või testide kvaliteediga ollakse üldiselt rahul, siis kandideerimisjärgne tagasiside ja äraütlemise kvaliteet on teemad, kus organisatsioonidel on arenguruumi, ent just need aitavad luua noorega pikaajalise positiivse suhte isegi siis, kui sel hetkel tööalaseks koostööks ei lähe.
Autor: Kersti Vannas, Instar EBC OÜ
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Twitter
- Facebook
Hetkel kuum