Pille Ivask • 27 detsember 2015

Rootsi suretab sularaha välja

Rootsi kroonid  Foto: epa

Muusika striimimisteenuse Spotify ja kuulsa mängu Candy Crush kodumaa Rootsi paistab maailma mastaabis silma nüüd sellega, et hakkab loobuma sularahast, kirjutab New York Times.

Muuseas ei saa sularaha eest osta piletit ka enam kuulsas ABBA muuseumis. Teadupärast laulis ju legendaarne Rootsi bänd laulu „Money, Money, Money“. Nüüd arvab muuseum, et seesama money on eelmise sajandi märksõna, ning aktsepteerib vaid kaardi- ja telefonimakseid.

Endine ABBA liige ning samanimelise muuseumi juhataja Björn Ulvaeus märkis, et muuseum soovib ajaga kaasas käia ning seetõttu ei võeta vastu paberraha. „Sularaha sureb välja,“ märkis ABBA brändist suure äriimpeeriumi üles ehitanud Ulvaeus.

Palju probleeme

Mõistagi on ka neid, keda sellised arengud ei rõõmusta. Kriitikud rõhutavad, et sularaha kadumine toob kaasa tõsiseid riske, nende seas internetikuritegude sagenemise. Samuti tähendab sularaha kadumine inimeste privaatsuse vähenemist.

Rootsi justiitsministeeriumi andmeil pandi Rootsis möödunud aastal toime 140 000 elektoonilist pettust, mida on üle kahe korra rohkem võrreldes kümne aasta taguse ajaga.

Lisaks toovad kriitikud välja, et nii põgenike kui vanemate inimeste jaoks on sularaha kasutamine oluline. Noorema põlvkonna puhul nenditakse, et mobiilimaksed või mobiili kaudu laenude võtmine võib kaasa tuua suurema riski sattuda võlgadesse.

„Sellest võib tõesti saada trend,“ kommenteeris Rootsi politseijõudude endine direktor Björn Eriksson sularaha kadumist. „Samas kaasneb sellega palju riske, kui ühiskond tahab sularahast loobuda,“ lisas ta.

Sularaha kaotamise aktivist Ulvaeus näeb asja aga teise poole pealt. Tema jaoks seostub sularaha kaasaskandmine just riskiga. Ta loobus sularaha kasutamisest pärast seda, kui vargad käisid kaks korda rüüstamas tema poja Stockholmi korterit.

„Ebakindlus oli nii suur. Seetõttu hakkasin ma mõtlema: mis juhtunuks, kui meil oleks sularahavaba ühiskond ning vargad poleks saanud varastada seda, mida nad varastasid,“ mõtiskles ta.

Sularahamaksed vähenevad

Rahakupüürid ja mündid moodustavad üksnes kaks protsenti Rootsi majandusest. Euroala keskmine näitaja on näiteks 10 protsenti. Euromonitor Internationali andmeil tehti tänavu Rootsis üksnes 20 protsenti kõigist maksetest sularahas. Sama näitaja globaalne keskmine on 75 protsenti.

Kaardimaksed on Rootsis jätkuvalt kõige populaarsemad: 2013. aastal tehti 2,4 miljardit krediit- ja deebetkaardi ülekannet. Väärib aga märkimist, et üha enam maksavad rootslased mobiiliäpi kaudu.

Sularaha kadumise tendents annab tunda ka pangandussektoris. Suurpangad ei pea enam vajalikuks omada suuri sularahareserve, samuti on otsustatud vähendada sularahaautomaatide arvu, eriti maapiirkondades.

Eriksson on pankade tegevuse suhtes kriitiline ning süüdistab neid selles, et nad tahavad tänu kaardimaksetele oma sissetulekuid suurendada. „Arvan, et see on midagi, mida nad ei peaks iseseisvalt otsustama. Kas pangad peaksid tõesti kasutama oma turupositsiooni, et pöörata Rootsi sularahavabaks ühiskonnaks?“ kritiseeris Eriksson.

Ka Rootsi valitsus pole otsustanud sularaha kadumisele kätt ette panna. Nimelt aitavad elektroonilised maksed koguda efektiivsemalt makse. Toome näite: Kreekas ja Itaalias on sularaha kasutamine väga populaarne ning seetõttu on neis riikides probleeme ka maksudest kõrvalehoidmisega.

Rootsi pangandusliidu ametnik Leif Trogen lausus, et pangad saavad sularaha kadumisest tõepoolest kasu, ent teisalt aitab see vähendada kulusid ning seetõttu on finantsilises mõttes tegu aruka otsusega.

Päris hapud pole tulevikuväljavaated siiski ka sularahasõprade jaoks. Rootsi keskpank andis teada, et sularaha kasutamise populaarsus küll langeb märgatavalt, ent see jääb siiski ringlusse veel umbes 20 aastaks. Alles hiljaaegu andis keskpank välja uue kujundusega kupüürid ja mündid.

Hetkel kuum