Mida on oodata uuelt aastalt?

Need väljavaated võivad paraku olla üsna „pettumust valmistavad ja ebaühtlased“, hoiatas Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christiner Lagarde vahetult aastavahetuse eel ilmunud arvamusartiklis. Finantssektor vangub ikka alles USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi järelmõjudest, ehkki seitse aastat on sellest juba möödas. Eriti Euroopas on suur võlataak, investeeringute nappus ning pankade nõrkus majanduskasvule jätkuvalt piduriks.

Alanud aastal võivad maailmamajandusse ebakindlust lisada USA keskpanga rahapoliitika uus kurss ehk leevendustsükli lõpp ning Hiina majanduse jahtumine ja ümberorienteerumine uuele – investeeringute asemel rohkem tarbimisele toetuvale kasvumudelile. Tegemist on põhimõtteliselt positiivsete arengutega, kuid konks on nii suurte muutuste juhtimise õnnestumises.

Põhjala riikidest on kiireima kasvuga Rootsi, kus oodatakse ka tänavu ligi 4% surust SKP kasvu. Rootsi ettevõtted on optimistlikud ning valmis investeerima ja töötajaid palkama, näitas aasta lõpul konsultatsioonifirma Axholmen küsitlus, kus osales 200 firmat, mille käive on üle 200 miljoni Rootsi krooni. Üle poolte plaanisid kasvule panustada rohkem kui mullu. Küsitluse järgi, mida vahendas majandusleht Dagens Industri, plaanivad laienemist eelkõige keskmise suurusega ettevõtted.  Nende arenguks on loonud soodsad tingimused suurtes ettevõtetes toimunud struktuursed muutused, millega üha enam töid ja teenuseid ostetakse sisse. Teisalt on sellised firmad vähem tundlikud näiteks Hiinas toimuvate arengute suhtes. Valdkonniti oodatakse kiireimat kasvu IT, telekomi ja meedia alalt. Energia, toorme- ja materjalitööstus tegeleb aga jätkuvalt kulude optimeerimisega.

Vahetult aastalõpu eel otsustas Rootsi valitsus kannustatuna riiki saabunud pagulaste tulvast laiendada maksusoodustusi n.ö majapidamisega seotud teenustele, mis võimaldab ka siin uute töökohtade teket. Lisaks koristusteenusele ja remonditöödele saavad alanud aasta augustist maksusoodustusi ka kolimisteenus, aednikutöö ja arvuti-abi.

Soomes näitas Kauppalehti Taloustutkimuse detsembris läbi viidud küsitlus, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (küsitleti 600 ettevõtte juhtivaid töötajaid) vaatavad tulevikku eelmise aastaga võrreldes optimistlikumalt. Järgmise kolme kuu perspektiivi hindav indeks oli tasemel 54,3 võrreldes novembri 52,1 punktiga (üle 50 näit viitab kasvule). Kõige optimistlikumad on teenuste sektori firmad, kuid indeksi näidu paranemise taga on eelkõige tööstussektori ja ehitusala ettevõtete paranenud ootused. Juba on ka näha, et metallialal ja ehituses on tööpuudus mullusega võrreldes väiksem.

Samas – Soome Tööandjate Keskliidu usaldusindeksid, kus tooni annab suurte ettevõtete hääl – viitavad esialgu kehvade aegade jätkumisele. Toibumist hoiab tagasi ka see, et Rootsiga võrreldes annavad ekspordis enam tooni investeerimiskaubad, mille järele on nõudlust siis, kui mujal maailmas investeeritakse. Praegu hoiab olematut majanduskasvu eratarbimine ja erasektori investeeringud. Soome Pank prognoosib alanud aastaks 0,7% suust SKP kasvu.

Venemaa majandust hoiavad ka alanud aastal languses nafta madal hind ja lääneriikide sanktsioonid, mida läinud aasta lõpus pikendati. Kas sanktsioonid võiksid kaduda veel enne, kui kõik läinud aasta alguses Minskis sõlmitud rahulepingu tingimused on täidetud, on raske prognoosida, ütles ELi transpordi direktoraadi direktor Henrik Hololei. Selline samm seaks küsimärgi alla ELi poliitika usaldusväärsuse.

Kui sanktsioonid jõusse jäävad ja nafta hind praeguselt 37 dollari tasemelt barrelist ei tõuse, ootab Venemaad ees veel üks majanduslanguse aasta. Novembris kiirenes majanduslangus taas, SKP kahanes aasta baasil 4%. Palgad on aastaga alanenud 9,2%. Aastavahetuse eel süstis turgudele optimismi uudis, et endine rahandusminister Aleksei Kudrin võib olla kõrgele ametikohale naasmas, et majandus jalule aidata. Kõnelusi on peetud nii presidendi kui peaministriga. Viimastes intervjuudes rõhutas Kudrin ärikliima parandamise vajadust ning kritiseeris suurt panustamist sõjalistele kulutustele. Seda, et majanduslangus on põhjast läbi, on Kudrini hinnangul vara väita. Alanud aasta on Venemaal ka parlamendivalimiste aasta.

Balti riikidest prognoosib Euroopa Komisjon tänavu kiireimat kasvu Lätile, mille SKP kasvab 3%. Leedu on tihedalt kannul 2,9%ga ning Eesti ankrumees 2,6%ga.

USA majandus on keskpanga hinnangul piisavalt toibunud, et alustada intressimäärade tõstmist, kuid analüütikud on üsna ühte meelt, et keskpanga sammud saavad olema väga ettevaatlikud. Need mõjutavad ka rea arenevate riikide laenukulusid, mis on dollaris laenu võtnud, ja võib tuua ahelreaktsioonina pankrotte ja pangaprobleeme, hoiatas IMFi juht. USA majandusele prognoositakse aeglast toibumise jätku 2,1-2,5%. Riskikoht on nafta hinna langus, mis on toonud pankrotilaine USAs alles hiljuti kiiresti kasvanud majandussektoris. Tormiline saab alanud aasta olema presidendivalimiste aastana – multimiljardär Donald Trumpi suur toetus näitab vähemalt osa USA keskklassi sügavat rahulolematust praeguse kursiga.

Alanud aasta üheks riskikohaks on Hiina, mille aeglustuv majanduskasv pidurdab kogu maailma majanduskasvu. See ei lase leeveneda deflatsioonilisel survel. Toorme hinnad jäävad ilmselt mõõnama.

Euroopas ei too uus aasta kõige tõsisemas kriisis, pagulaskriisis, leevendust, kui ei toimu muutusi kriisi algpõhjustes. Uus kriis võib lahvatada Suurbritannia referendumi üle ELis jätkamise või lahkumise kohta. Kreeka puhul hakatakse alanud aastal lõpuks läbi rääkima riigi võlakoorma leevendamise üle, mis peaks aset leidma muul, kui võla nominaalsumma vähendamise näol. Portugal ja Hispaania ei saanud läinud aastal toimunud valimiste järel stabiilset valitsust. Ka need probleemid tulid üle uude aastasse.