Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taavi Rõivas: halb õppetund ei kordu

Peaminister Taavi Rõivase sõnul teeb riik kõik endast oleneva turumoonutuste vältimiseks.Foto: Andres Haabu

Narva elektrijaamades madalakvaliteedilise küttepuidu põletamine ning samal ajal toetuste abil arendatav taastuvenergia tootmine ei sea ohtu puidutööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pole ka riigiabi, selgitas peaminister Taavi Rõivas.

Euroopa Komisjon on alustanud sarnase skeemi uurimist Inglismaal, nagu praegu Auvere jaamas kasutatakse. Kas tegemist on riigiabiga?

Alati kõikidel puhkudel peavad ametnikud vastavad analüüsid tegema, aga minu hinnangul on sellel taastuvenergia osakaalu suurendamisel ja selle eest eksporttulu saamisel väga suur perspektiiv. Kui selle muudatuse tulemusena Eesti eksport potentsiaalset kasvab 25 protsenti aastas, siis see mitte ainult ei mõjuta riigieelarvelisi näitajaid, mitte ainult ei mõjuta Eesti Energia kasumi näitajaid, vaid avaldab mõju ka Eesti majanduse mahule tervikuna. Me teame, et Eesti SKP 1 protsent on 200 miljonit ja 25 või 50 miljonit täiesti märgatav ka statistiliselt.

See on mõistetav, aga kas tegemist on riigiabiga või mitte?

Igal juhul, kui on sellised kaasused, kus peab riigiabi luba taotlema, tuleb seda korrektselt teha. Selles on Eesti riigil märkimisväärne kogemus ja kui me nii kaugele jõuame, siis seda loomulikult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud saavad ka ette valmistada. See on täiesti elementaarne eeldus, et kui me mingi konkreetse luba vajava tehinguga edasi läheme, et siis ka see luba õigel hetkel hankida.

Statistikakaubandus
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 25 protsendini võrreldes aastaga 2005. Eesti on praeguseks suurema osa riiklikust taastuvenergia eesmärgist täitnud. Üleliigsed tasuvenergia ühikud on riigil võimalik müüa neile riikidele, kes eesmärki täitnud ei ole.
Riik soovib statistikakaubanduses osalemisega luua ligi 2300 töökohta Ida-Virumaal, kasvatada eksporti, tuua majandusse suurusjärgus 50 miljonit juurde.

Puidutöösturid on öelnud, et riik teeb oma ettevõttele turul konkurentsieeliseid. Mis te selle peale kostate?

Puidutöösturid on väga erineval arvamusel. Näiteks need puidutöösturid, kes peamiselt kasutavad ümarpalki, on väga huvitatud, et oleks rohkem nõudlust ka vähemväärtuslikule puidule. Ümarpalki metsast välja tuues on oluline, et oleks midagi peale hakata ka latvade ja okstega. On ka neid, kes ise kasutavad oma toodangus vähemväärtuslikku puitu. Ma iseenesest mõistan nende muret, et loomulikult ei tohi tekitada suuri hinnašokke, selleks on meil ka spetsiaalsed meetodid välja mõeldud, valitsus iga kord peab üle vaatama tehingu detailid, et hinnašokki ei tekiks. Seda, et hakata eksporti kunstlikult piirama, et tooraine hästi odav oleks, seda ma loogiliseks ei pea. Eksport toob riiki jõukust ja ma ütleksin vastupidi, me peame tegema kõik selleks, et eksporti tõsta, mitte sätestama piirangud, et võsa kasvaks.

Võite kinnitada, et sellega riik turumoonutusi ei tekita?

Täna on väga selge eesmärk, et ei korduks halb stsenaarium 2009. aastast. 2009. aasta juhtum oli kindlasti halvaks õppetunniks. Toona oli taastuvenergia toetus Eesti Energiale selgelt mitu korda suurem kui see, millest täna räägitakse. Toona ei hinnanud Eesti Energia piisavalt turuolukorda ja need tehingud, mis tõepoolest puidu turuhinda tõstsid, nüüd on valitsus soovinud, et Eesti Energia nendest vigadest õpiks ja me oleme kokku leppinud, et kui me läheme suurtesse tehingutesse statistikakaubanduse raames, siis valitsusel on võimalus iga konkreetset tehingut üle vaadata, kas see tõstab turuhinda või mitte, ja kui me oleme veendunud, et see mõju turule ei ole negatiivne, siis on võimalik ka tehingusse minna. Me oleme sellised kaitsemehhanismid paika pannud.

Kui riik hakkab ühes valdkonnas tehinguid kontrollima, kas see probleeme kaasa ei too?

Ei, ma ei usu, sest siin on riik tehingu osapool. Täpselt samamoodi nagu riik oli tehingu osapool siis, kui me müüsime saastekvooti. Siis oli samamoodi, et riik iga kord vaatas üle, millise hinnaga müüakse ja mida vastu saadakse. Nüüd statistikakaubandus on sarnane, me müüme oma taastuvenergiakvooti, aga me saame vastu, mitte enam elektriautosid ja majade soojustamist, vaid me saame raha. Selle rahaga me saame teha seda, mida riik õigeks peab.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.