5. veebruar 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Kuidas muutub Euroopa Liidus kasutatav kaubamärk?

Advokaadibüroo Cobalt juristi Mart Parindi sõnul loobuti kaasajastatud määrusega kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõudest, et teha teed innovatsioonile.  

Euroopa Liidu tasandil kehtivad kaubamärgid saavad ajakohastatud näo ja sisu.

Endise nimega Euroopa Ühenduse kaubamärgi, mis alates 23. märtsist kannab Euroopa Liidu kaubamärgi nime, õiguskaitse kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ning mis on registreeritud Siseturu Ühtlustamise Ametis (OHIM). Pärast 23. märtsi kannab OHIM nime Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO),

Ühenduse kaubamärgi õiguskaitse põhiprintsiip on ühtsus. See tähendab, et kaubamärgi mõju on ühetaoline kogu Euroopa Liidus ning selle geograafilist kaitseulatust ei ole võimalik piirata üksikute liikmesriikidega. Euroopa Liidu laienemise korral laieneb kõigi ühenduse kaubamärkide õiguskaitse automaatselt kõikidesse uutesse liikmesriikidesse ilma igasuguste formaalsuste või täiendavate lõivudeta. Ühenduse kaubamärki saab registreerida, üle anda, kehtetuks tunnistada, sellest loobuda ja selle kasutamist keelata üksnes kogu Euroopa Liidu suhtes tervikuna.

Kaubamärgi omanikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Kaubamärk annab selle omanikule kaubamärgi kasutamise ainuõiguse ning õiguse takistada kolmandatel isikutel ilma tema nõusolekuta kasutada kaubandustegevuses identseid ja sarnaseid tähiseid identsete ja samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks.

Kehtib kümme aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Kehtivust saab pikendada kümne aasta kaupa nii pikaks perioodiks, kui taotleja soovib, st maksimumtähtaega kaubamärgi kehtivusele määratud ei ole.

Euroopa Liidu seadusandja võttis hiljuti vastu määruse, millega muudetakse oluliselt Ühenduse kaubamärgi määruse sisu, kirjutab 8. veebruari Äripäev kuidas-rubriigis.

Ühenduse kaubamärgid on kaubamärgid, mis kehtivad korraga Euroopa Liidu kõigis 28 liikmesriigis. Seega on Ühenduse kaubamärk kasulik ettevõtjaile, kelle äritegevus toimub mitmes liikmesriigis.

Alates 23. märtsist, kui muutmismäärus jõustub, tuleb rääkida Euroopa Liidu kaubamärkidest, mitte iganenud nimega Ühenduse kaubamärkidest. Nimelt üks muudatusi oligi terminoloogia ajakohastamine – juba tükk aega asendab Euroopa Liit Euroopa Ühendust. Siiski, peale iluravi tehti ka mõjuka õigusliku kaaluga muudatusi.

Esiteks loobuti kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõudest, et teha teed innovatsioonile. Nimelt, kuna teatavad märgid, näiteks helimärgid, mille hea näide on Metro-Goldwyn-Meyeri lõvimöire, ei ole iseenesest visuaalselt tajutavad ja seega ka graafiliselt kujutatavad, oli selliste märkide registreerimine keeruline.

Euroopa Kohtu praktikast küll tuleneb, et ebatraditsioonilisi kaubamärke saab teatud tingimustel registreerida, kuid õigusaktina „kivisse raiutud" pole see olnud kunagi. Praeguseks on tehnika tase piisavalt arenenud, et graafiliselt mittekujutatavate tähiste õiguskaitse ulatust täpselt piiritleda. Näiteks helimärkide puhul tulevad ilmselt kõne alla helifailid.

Euroopa Liidu kaubamärgi taotlemine

Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse Siseturu Ühtlustamise Ametile.

Eesti taotleja võib taotluse esitada ise või määrata esindajaks oma töötaja, patendivoliniku palkamine OHIMiga suhtlemiseks ei ole kohustuslik.

Taotluses tuleb loetleda kaubad ja teenused, mille kohta ühenduse kaubamärki soovitakse registreerida. Kaubad ja teenused peavad olema õigesti klassifitseeritud Nizza klassifikatsiooni järgi. Elektroonilise taotluse täitmisel saab termineid lisada otse kaupade ja teenuste andmebaasist TMclass, mis lisaks Nizza klassifikaatori ametlikele terminitele sisaldab OHIMi heaks kiidetud kaupade ja teenuste nimetusi. See kiirendab oluliselt taotluse läbivaatamist. Pärast taotluse esitamist ei ole enam võimalik kaupu ja teenuseid lisada.

Ühenduse kaubamärgisüsteem annab ettevõtjale võimaluse n-ö liita oma siseriiklikult registreeritud kaubamärgi ja ühenduse kaubamärgi kaitsed, et kaubamärgi omanik ei peaks paralleelselt jõus hoidma kaht identset kaubamärki, mis kehtivad samal territooriumil – näiteks Eestis registreeritud kaubamärk ja Ühenduse kaubamärk. 

Kahju tekkimist saab ennetada

Lisaks laiendati kaubamärgiomanike õigusi nii, et nad võivad juba ettevalmistavas staadiumis sekkuda tegevusse, mis tulevikus ilmselt rikub nende õigusi. Kaubamärkide puhul kehtib põhimõte, et õigus keelata kellelgi kasutada kaubamärgiga identset või sarnast tähist tekib ainult siis, kui teine isik kasutab seda äritegevuses seoses konkreetsete kaupade või teenuste turustamisega.

Näiteks kui varem sai piimapakil kujutatud rikkuva tähise kasutamist keelata alles siis, kui piim oli poeletil kättesaadav, siis nüüd saab sekkuda juba siis, kui tsehhis toodetakse rikkuva tähisega kilepakendit, kuhu piima ei ole veel sisse lastud.

Kaubamärgiomanikud said ka õiguse keelata tuua liidu territooriumile transiitkaupu, mis kannavad kaubamärki, millel on kaitse küll liidus, aga mitte väljaspool seda asuvas kauba sihtkohariigis. Selline õigus on vastuolus kaubamärkide territoriaalsuse põhimõttega ja Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei ole tööstusomandiõigused ellu kutsutud transiidi keelamiseks.

Elust võetud näitena, kui isik transpordib teatava kaubamärgiga kaupu Aasiast Aafrikasse, kusjuures lähte- ega sihtkohas ei ole kaubamärk kellegi kaitstud ning transiiditee viib läbi Euroopa Liidu, kus kaubamärk on kaitstud, võib liidu kaubamärgi omanik keelata kauba toomise või asumise liidus, sõltumata sellest, et transiitkaupa liidus turustama ei hakata. Tõsi, sellekohane õigus lõpeb, kui kaupade vedaja tõendab, et sihtkohariigis keeluõigus puuduks.

Autor: Mart Parind, Advokaadibüroo Cobalt jurist

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt