Raha antakse üksnes suurematele ettevõtetele

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 16. veebruar 2016 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha antakse üksnes suurematele ettevõtetele
Eesti Panga ökonomist Taavi RaudsaarFoto: Andras Kralla
Eesti Panga hinnangul on ettevõtetel head võimalused rahasaamiseks. Väiksemad ettevõtted sellega ei nõustu, kuna neile antav laenuraha on kordades kallim.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar sõnas, et Eesti ettevõtetel on head rahastamisvõimalused, mida toetavad varem kogutud kasumid, soodne finantsseis ja hea ligipääs pangalaenudele. Samuti on ettevõtete kapitalivajadus väike, kuna investeerimisaktiivsus on madalam kui varem. Näiteks langes investeeringute maht eelmise aasta kolme esimese kvartaliga üle-eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%. Kuigi kinnitatud andmeid veel pole, langes investeeringute maht Raudsaare sõnul tõenäoliselt ka eelmise aasta viimases kvartalis.
Sel aastal võib Raudsaare sõnul investeerimisaktiivsus taas kasvama hakata. „On näha, et ettevõtjate kindlustunne on paranenud ja investeeringute maht võiks sel aastal kasvama hakata,“ ütles ta. Senimaani on ettevõtjaid pidurdanud nõudluse vähesus ja ebakindlus.
Tänavu kasvab ettevõtete laenumaht umbes 5%, mis on Raudsaare sõnul mõõdukas. Väiksem maht oleks juba halb, kuna see peegeldab majandusaktiivsust. Kuigi kõige rohkem investeerisid eelmisel aastal kaubandus- ja kinnisvarasektor, on just viimane see, kellele laenu andes on pangad ettevaatlikuks läinud. Nimelt on viimase paari aastaga turule tulnud mitu uut kinnisvaraarendajat, mis on konkurentsi tihedaks ajanud. Pankade ettevaatlikkus on Raudsaare sõnul kinnisvaraettevõtjate seas kasvatanud laenuvõtmist teistelt ettevõtetelt.
Ettevõtete rahastamine
Eesti ettevõtete kapitalivajadus on väike, kuna investeeringud on olnud varasemast väiksemad. See hoiab laenu- ja omakapitaliinvesteeringute kasvu mõõduka.
Ettevõtete rahastamisvõimalusi toetavad varem kogutud kasumid, soodne finantsseis ja hea ligipääs pangalaenudele.
Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime suurenesid tänu sissetulekute kasvule ja hindade alanemisele.
Majapidamised võtavad laenu endiselt ettevaatlikult.
Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatavate kodumaiste pangalaenude jääk suureneb 2016. ja 2017. aastal 5–6% ehk ligikaudu sama palju kui nominaalne SKP.
Pankade konkurents on ettevõtete laenuturul tugev: väljastatud laenude intressimäärad alanesid 2015. aastal nii baasintressimäära languse kui ka intressimarginaali kahanemise tõttu.
Majapidamiste eluasemelaenude puhul aga konkurents eelmisel aastal nõrgenes ja aktiivsete pankade arv vähenes, mis kajastus ka intressimarginaalide kasvus.
Allikas: Eesti Pank
Väiksemad ettevõtted laenu ei saa
Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni tegevjuht Raivo Altmets ütles, et suurematel ettevõtetel on tõesti laenuvõtmine praegu lihtne, sest intressid on madalad. Samuti pakub KredEx riigi käendust, mis on Altmetsa sõnul arusaamatu – milleks anda käendust neile, kes võiksid laenu niisamagi saada? Väikestel ettevõtetel on rahastamisvõimalused hoopis ahtamad, märkis ta.
Altmetsale tekitab muret, et Eesti ettevõtete investeerimisvajadus on madal ja majandus on vajunud Euroopa tahaotsa. „Tundub, et laenu saadakse lihtsasti, kuid suuremad ettevõtjad ei oska nendega midagi tarka peale hakata,“ ütles ta.
Väiksematele ettevõtetele tekitab probleeme see, et pangad pole huvitatud välja andma laene, mis oleksid väiksemad kui 50 000 eurot. Turule on küll tulnud palju alternatiivseid laenupakkujaid, kes pakuvad näiteks faktooringut, kuid nende intressid algavad umbes 12 protsendist, samas kui kommertspangad pakuvad intressideks paar protsenti. „Seega on väiksemal ettevõttel samasuguse rahastuse saamiseks laenukoormus kohe suurem. See on probleem,“ rääkis Altmets.
„See viib selleni, et ettevõtetel on keeruline konkurentsis püsida, rääkimata kasvamisest või arendamisest,“ lisas ta. Näiteks kui mõni suurem ettevõte viib oma tootmise Eestist ära – nagu teatas hiljuti PKC Eesti AS, kes koondab aastaga üle 600 inimese –, siis oleks mõni väiksem ettevõte Altmetsa sõnul valmis tekkivat turuauku täitma, ent nad ei saa seda teha, kuna ei saa arenduseks vajalikku kapitali.
Kinnisvaraturule laenu ei jagu
Altmets lisas, et kommertspangad ei taha tõesti praegu eriti kinnisvaraturule laenu anda, kuna arendajaid on palju juurde tulnud ja konkurents on tihe. Nii otsitaksegi alternatiivseid laenuviise ja teistelt ettevõtetelt laenamine on kasvanud. „Väiksematele ettevõtetele on selline sõbralt ja ämmalt laenamine kogu aeg aktuaalne olnud, kuid paraku pole see eriti jätkusuutlik,“ ütles ta.
Altmetsa sõnul ei saa pankadele kuidagi pahaks panna, et nad eelistavad suuremaid kliente. „Nad ajavad likviidsust taga ja põhimõtteliselt teevad sama tööd, andes nii kaks miljonit eurot laenu või 20 000 eurot laenu. Loomulikult on nad huvitatud suurematest klientidest,“ ütles ta. Siiski takistab selline eelistus väiksematel ettevõtetel laenu saada.
„Hea uudis on, et KredEx on ümber formuleerumas arengupangaks, mille üks eesmärk on sellise turutõrke likvideerimine. Loodan, et see saab teoks,“ ütles ta.
Kommentaar
Spekulatiivseid projekte ei finantseerita
Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht
Pankade finantseerimise printsiibid on viimase 5a jooksul püsinud võrdlemisi muutumatuna. Omafinantseeringu ootus on meil 30% - 40% vahel sõltuvalt äriprojekti iseärasusest ja laenu väljastamise eelduseks on arusaamine, millistest vahenditest laenu tagasi maksma hakatakse. Kuna pangad spekulatiivseid projekte ei finantseeri, on ärihoone arenduseks finantseerimise saamise oluliseks eelduseks eelkokkulepped tulevaste rentnikega.
Pakkumine on kasvanud ja kasvab erinevates kinnisvaraalamsektorites 2016a veelgi. Konkurents tiheneb ja nõudluse pakkumise suhe on muutumas pakkuja kahjuks. Seda on oluline arvestada, kuna pakkumise kasvades surve hindade alanemisele ajas kasvab. Ostjatel on rohkem valiku ja parem positsioon (hinna) läbirääkimisteks, samas kui pakkuja positsioon pisut nõrgeneb.
Rekordmadal euribor hoiab kapitalimahukaid valdkondi aktiivsena, mistõttu on arendustegevus viimase kahe aasta jooksul suurenenud. Kinnisvara turu üldised edasised arengud sõltuvad otseselt makromajanduslikest arengutest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum