Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi jokk-skeem Estonian Airi pankrotipesas
Estonian Airi koondatud töötajad arvavad, et nende huvid jäävad pankrotitoimkonnas esindamata. Foto: Andres HaabuEstonian Airi pankrotitoimkonda valiti lennufirma võlausaldajate koosolekul ainult riigi esindajad, kõik erasektori võlausaldajate kandidaadid jäid toimkonnast välja.
Riigifirma Estonian Airi pankrotitoimkonda valiti üksnes riigisektori võlausaldajate esindajad, kes peavad pankrotiseaduse järgi kaitsma kõigi, nii era- kui ka riigisektori võlausaldajate huve. Seega on kõik jokk, kuid toimkonnast välja jäänud erasektori võlausaldajate esindajad on sellisest käigust nördinud, sest nad ei saa kuidagi kontrollida, kas ja kui hästi pankrotitoimkond nende huvides tegutseb. Nad ei saa kontrollida ei pankrotihaldurite tööd ega Estonian Airi pankroti taga seisvaid dokumente, sest see voli on ainult pankrotitoimkonnal.15. jaanuaril toimunud Estonian Airi võlausaldajate üldkoosolekul otsustati 97% häälteenamusega viieliikmelise pankrotitoimkonna kasuks. Alternatiivina oli kaalukausil seitsmeliikmeline toimkond.Pankrotitoimkonda pääsesid kaheksast välja pandud liikmekandidaadist esimehena majandusministeeriumi esindaja Ulla Saar, rahandusministeeriumi esindaja Silvi Uljas, maksuameti esindaja Airi Jansen-Uueda, 100% Estonian Airile kuuluva usaldusühingu EA Jet Leasing esindaja Klen Laus ja väikeste võlausaldajate esindajana Tallinna Lennujaama eest Ester Kodar.Hääletusel kõigest riismeid saanud Estonian Airi töötajate ja väikeste võlausaldajate (kuni 100 000 euroste nõuetega) esindajad Helen Reinhold ja Rando Antsmäe ning suure võlausaldaja Aero Catering Services Eesti OÜ esindaja Karin Madisson jäid toimkonnast välja.Aus riik nii ei teeksMitut võlausaldajat esindavale Madissonile valmistab erilist pahameelt riigile kuuluva Tallinna Lennujaama määramine väikeste võlausaldajate esindajaks. Ta selgitas, et seadusesätte mõte on, et toimkonnas oleks esindatud nii väikesed kui ka suured võlausaldajad ja kõik huvigrupid, et omanik ei saaks kogu pankrotimenetlust kaaperdada. „Antud juhul küll kõik huvid esindatud pole,“ lausus Madisson.„Kui riik oleks tahtnud ajada ausat asja, oleks võinud hääletada toimkonda ka Estonian Airi töötajate esindajad, et ka neil oleks võimalik kogu protsessiga kaasas käia, kuid nad otsustasid hääletada nii, et mitte keegi teine peale riigi enda sinna ligi ei saa. Seadus lubab nii teha, kuid iseasi, kas see on ka seaduse sisulise mõttega kooskõlas. See on tõeline jokk-süsteem,“ sõnas ta.Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin MadissonFoto: Andres Haabu, ÄripäevKõik on nõuetekohanePankrotitoimkonna esimeheks valitud majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Ulla Saar ütles, et esimesel üldkoosolekul toimunud pankrotitoimkonna liikmete valimine tehti nõuetekohaselt ning toimkonnas on esindatud kõikide võlausaldajate huvid.Ta lisas, et koosoleku lihthäälteenamuse said hääletusest toimkonna viis liiget, kellest Ester Kodari esitas väikevõlausaldaja Tallinna Lennujaam. Estonian Airi töötajate esitatud toimkonna kandidaadid ei kogunud piisavalt poolthääli, et osutuda valituks.„Asjaolu, et Tallinna Lennujaama aktsiate omanik on riik, ei tähenda, et valitud toimkonna liige esindaks ainult ettevõtte või selle omaniku huve. On oluline märkida, et pankrotitoimkond on pankrotiseaduse tähenduses eeskätt järelevalveorgan, kes kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, mitte ainult teda kandidaadina ülesnimetanud võlausaldaja huve. Samaväärne positsioon on ka pankrotihalduril,“ sõnas Saar.Pole ülevaadet pankroti põhjustestMadisson jällegi leiab, et kuna pankrotitoimkonna ülesanne on otsustada ka näiteks suuremate varade müügi üle ning uurida, kas eelmise juhatuse valitsemise ajal on toimunud rikkumisi ja kui näiteks haldurid midagi sellist avastavad, teeb pankrotitoimkond nende avastuste põhjal edasised otsused.„Väikestel võlausaldajatel, eelkõige töötajatel, aga polegi nüüd ülevaadet, mis ettevõttes tegelikult juhtus ja kuidas pankrot tekkis ja milliseid tehinguid nüüd täidetakse. Neile pole teada ka see, kas enne pankroti kuulutamist on mingit vara viidud Estonian Airist teiste ettevõtete alla või on äkki eelistatud ühtesid võlausaldajaid teistele,“ märkis ta.Saar jällegi juhtis tähelepanu sellele, et pankrotiseadusega nähakse ette ka pankrotitoimkonna liikme vastutus juhuks, kui toimkonna liige on oma kohustuse rikkumisega süüliselt tekitanud võlausaldajale kahju. „Pankrotitoimkonna liige ei ole seega vastutav ainult teda kandidaadiks nimetanud võlausaldaja ees, vaid kannab isiklikku vastutust toimkonna töös, arvestades kõikide võlausaldajate huve.“Ta märkis, et võlausaldajatel säilivad kõik nende õigused üldkoosolekul, toimkonna valimine ei võta võlausaldajalt vastavat õigust ära. Kui üldkoosolekul on otsustatud toimkond valida, on selline otsus tehtud efektiivsema menetluse eesmärgil ja levinud pigem võlausaldajate paljususe korral.„Siiski ainult üldkoosoleku pädevusse jääb ka sellisel juhul olulisemate otsuste vastuvõtmine, näiteks pankrotivara müügiga seonduvad otsused seaduses sätestatud ulatuses ja nõuete kaitsmisega seotud otsustused,“ lisas Saar.Töötajate esindaja: pöördusime kohtussePaljude koondatud töötajate arvates ei ole pankrotitoimkond moodustatud seaduslikult ning seetõttu pöörduti kohtusse, ütles Estonian Airi töötajate esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe.Antsmäe sõnul tuleneb pankrotiseadusest otseselt, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud. "Ka väiksemate nõuetega võlausaldajatel peab olema võimalus oma huvide kaitsmiseks," ütles ta. Tema sõnul leiab suur osa Estonian Airi endistest töötajatest, et nende huvid ei ole praeguses pankrotitoimkonna koosseisus piisavalt kaitstud.Seetõttu otsustati pöörduda kohtusse, et see tunnistaks võlausaldajate 15. jaanuari üldkoosoleku otsuse pankrotitoimkonna moodustamise kohta kehtetuks. Harju maakohus võttis pilootide ametiühingu esimehe Helen Reinholdi hagiavalduse Estonian Airi vastu menetlusse möödunud nädalal. Kohus vaatab esitatud hagiavalduse läbi Kentmanni kohtumajas 14. märtsil toimuval kohtuistungil."Ei ole vahet, kas kohtusse pöördub üks võlausaldaja või palju võlausaldajaid, seega otsustasisid töötajad, et Estonian Airi vastu pöördub kohtusse üksnes üks võlausaldajatest. Pilootide ametiühingu esimehena võttis kohtuskäimise enda kanda Helen Reinhold," ütles vandeadvokaat Antsmäe, kes esindab praeguse seisuga pankrotimenetluses 134 koondatud töötajat.Reinhold on leidnud, et sisuliselt on ühel või teisel viisil kõik pankrotitoimkonna liikmeteks loetud isikud otseselt või kaudselt seotud riigiga või sellega seotud ettevõtete tegevusega, selgitas Antsmäe.Antsmäe ütles, et kui Estonian Airi vastu esitatud hagi rahuldatakse ja võlausaldajate üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonna moodustamise kohta tunnistatakse kehtetuks, tuleb ilmselt korraldada uus võlausaldajate üldkoosolek ja moodustada uus pankrotitoimkond. "Kuidas uus toimkond moodustatakse ja milline on selle juures riigi tegevus, see selguks uuel üldkoosolekul. Koondatud töötajad siiski loodavad, et uue toimkonna moodustamine toimub läbipaistvamalt ja ka näiks kõikide võlausaldajate huvisid arvestavana," ütles Antsmäe.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Amazon on hädas kahe kiirelt tõusva konkurendiga
E-kaubanduse hiiglase Amazoni ees on uus väljakutse, mille käigus tuleb tegeleda kahe uue soodushindadele rõhuva müügiplatvormiga, kes mängivad hoopis teistsugust mängu, vahendas Wall Street Journal.
E-kaubanduse hiiglase Amazoni ees on uus väljakutse, mille käigus tuleb tegeleda kahe uue soodushindadele rõhuva müügiplatvormiga, kes mängivad hoopis teistsugust mängu, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi