Riigi jokk-skeem Estonian Airi pankrotipesas

Riigifirma Estonian Airi pankrotitoimkonda valiti üksnes riigisektori võlausaldajate esindajad, kes peavad pankrotiseaduse järgi kaitsma kõigi, nii era- kui ka riigisektori võlausaldajate huve. Seega on kõik jokk, kuid toimkonnast välja jäänud erasektori võlausaldajate esindajad on sellisest käigust nördinud, sest nad ei saa kuidagi kontrollida, kas ja kui hästi pankrotitoimkond nende huvides tegutseb. Nad ei saa kontrollida ei pankrotihaldurite tööd ega Estonian Airi pankroti taga seisvaid dokumente, sest see voli on ainult pankrotitoimkonnal.

15. jaanuaril toimunud Estonian Airi võlausaldajate üldkoosolekul otsustati 97% häälteenamusega viieliikmelise pankrotitoimkonna kasuks. Alternatiivina oli kaalukausil seitsmeliikmeline toimkond. 

Pankrotitoimkonda pääsesid kaheksast välja pandud liikmekandidaadist esimehena majandusministeeriumi esindaja Ulla Saar, rahandusministeeriumi esindaja Silvi Uljas, maksuameti esindaja Airi Jansen-Uueda, 100% Estonian Airile kuuluva usaldusühingu EA Jet Leasing esindaja Klen Laus ja väikeste võlausaldajate esindajana Tallinna Lennujaama eest Ester Kodar.

Hääletusel kõigest riismeid saanud Estonian Airi töötajate ja väikeste võlausaldajate (kuni 100 000 euroste nõuetega) esindajad Helen Reinhold ja Rando Antsmäe ning suure võlausaldaja Aero Catering Services Eesti OÜ esindaja Karin Madisson jäid toimkonnast välja.

Mitut võlausaldajat esindavale Madissonile valmistab erilist pahameelt riigile kuuluva Tallinna Lennujaama määramine väikeste võlausaldajate esindajaks. Ta selgitas, et seadusesätte mõte on, et toimkonnas oleks esindatud nii väikesed kui ka suured võlausaldajad ja kõik huvigrupid, et omanik ei saaks kogu pankrotimenetlust kaaperdada. „Antud juhul küll kõik huvid esindatud pole,“ lausus Madisson.

„Kui riik oleks tahtnud ajada ausat asja, oleks võinud hääletada toimkonda ka Estonian Airi töötajate esindajad, et ka neil oleks võimalik kogu protsessiga kaasas käia, kuid nad otsustasid hääletada nii, et mitte keegi teine peale riigi enda sinna ligi ei saa. Seadus lubab nii teha, kuid iseasi, kas see on ka seaduse sisulise mõttega kooskõlas. See on tõeline jokk-süsteem,“ sõnas ta.

Pankrotitoimkonna esimeheks valitud majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Ulla Saar ütles, et esimesel üldkoosolekul toimunud pankrotitoimkonna liikmete valimine tehti nõuetekohaselt ning toimkonnas on esindatud kõikide võlausaldajate huvid.

Ta lisas, et koosoleku lihthäälteenamuse said hääletusest toimkonna viis liiget, kellest Ester Kodari esitas väikevõlausaldaja Tallinna Lennujaam. Estonian Airi töötajate esitatud toimkonna kandidaadid ei kogunud piisavalt poolthääli, et osutuda valituks.

„Asjaolu, et Tallinna Lennujaama aktsiate omanik on riik, ei tähenda, et valitud toimkonna liige esindaks ainult ettevõtte või selle omaniku huve. On oluline märkida, et pankrotitoimkond on pankrotiseaduse tähenduses eeskätt järelevalveorgan, kes kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, mitte ainult teda kandidaadina ülesnimetanud võlausaldaja huve. Samaväärne positsioon on ka pankrotihalduril,“ sõnas Saar.

Madisson jällegi leiab, et kuna pankrotitoimkonna ülesanne on otsustada ka näiteks suuremate varade müügi üle ning uurida, kas eelmise juhatuse valitsemise ajal on toimunud rikkumisi ja kui näiteks haldurid midagi sellist avastavad, teeb pankrotitoimkond nende avastuste põhjal edasised otsused.

„Väikestel võlausaldajatel, eelkõige töötajatel, aga polegi nüüd ülevaadet, mis ettevõttes tegelikult juhtus ja kuidas pankrot tekkis ja milliseid tehinguid nüüd täidetakse. Neile pole teada ka see, kas enne pankroti kuulutamist on mingit vara viidud Estonian Airist teiste ettevõtete alla või on äkki eelistatud ühtesid võlausaldajaid teistele,“ märkis ta.

Saar jällegi juhtis tähelepanu sellele, et pankrotiseadusega nähakse ette ka pankrotitoimkonna liikme vastutus juhuks, kui toimkonna liige on oma kohustuse rikkumisega süüliselt tekitanud võlausaldajale kahju. „Pankrotitoimkonna liige ei ole seega vastutav ainult teda kandidaadiks nimetanud võlausaldaja ees, vaid kannab isiklikku vastutust toimkonna töös, arvestades kõikide võlausaldajate huve.“ 

Ta märkis, et võlausaldajatel säilivad kõik nende õigused üldkoosolekul, toimkonna valimine ei võta võlausaldajalt vastavat õigust ära. Kui üldkoosolekul on otsustatud toimkond valida, on selline otsus tehtud efektiivsema menetluse eesmärgil ja levinud pigem võlausaldajate paljususe korral.

„Siiski ainult üldkoosoleku pädevusse jääb ka sellisel juhul olulisemate otsuste vastuvõtmine, näiteks pankrotivara müügiga seonduvad otsused seaduses sätestatud ulatuses ja nõuete kaitsmisega seotud otsustused,“ lisas Saar.

Antsmäe sõnul tuleneb pankrotiseadusest otseselt, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud. "Ka väiksemate nõuetega võlausaldajatel peab olema võimalus oma huvide kaitsmiseks," ütles ta. Tema sõnul leiab suur osa Estonian Airi endistest töötajatest, et nende huvid ei ole praeguses pankrotitoimkonna koosseisus piisavalt kaitstud.

Seetõttu otsustati pöörduda kohtusse, et see tunnistaks võlausaldajate 15. jaanuari üldkoosoleku otsuse pankrotitoimkonna moodustamise kohta kehtetuks. Harju maakohus võttis pilootide ametiühingu esimehe Helen Reinholdi hagiavalduse Estonian Airi vastu menetlusse möödunud nädalal. Kohus vaatab esitatud hagiavalduse läbi Kentmanni kohtumajas 14. märtsil toimuval kohtuistungil.

"Ei ole vahet, kas kohtusse pöördub üks võlausaldaja või palju võlausaldajaid, seega otsustasisid töötajad, et Estonian Airi vastu pöördub kohtusse üksnes üks võlausaldajatest. Pilootide ametiühingu esimehena võttis kohtuskäimise enda kanda Helen Reinhold," ütles vandeadvokaat Antsmäe, kes esindab praeguse seisuga pankrotimenetluses 134 koondatud töötajat.

Reinhold on leidnud, et sisuliselt on ühel või teisel viisil kõik pankrotitoimkonna liikmeteks loetud isikud otseselt või kaudselt seotud riigiga või sellega seotud ettevõtete tegevusega, selgitas Antsmäe. 

Antsmäe ütles, et kui Estonian Airi vastu esitatud hagi rahuldatakse ja võlausaldajate üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonna moodustamise kohta tunnistatakse kehtetuks, tuleb ilmselt korraldada uus võlausaldajate üldkoosolek ja moodustada uus pankrotitoimkond. "Kuidas uus toimkond moodustatakse ja milline on selle juures riigi tegevus, see selguks uuel üldkoosolekul. Koondatud töötajad siiski loodavad, et uue toimkonna moodustamine toimub läbipaistvamalt ja ka näiks kõikide võlausaldajate huvisid arvestavana," ütles Antsmäe.