Neivelt: märgid viitavad murrangulisele ajale

"Neljapäevase Euroopa Keskpanga otsuse järel tuli kuidagi tuttav tunne. Raha trükitakse juurde summades, mida keegi ammu enam ei hooma. Samas räägitakse suure nominaaliga rahatähtede käibelt äravõtmisest," kirjutab Neivelt oma blogipostituses ja märgib, et samas kütab Eestis kirgi võimalik fosforiidi kaevandamine. "Aasta ei ole 1988 või 1990, vaid on 2016. Aga sarnasusi on liiga palju. Võib-olla elame praegu ka mingis murrangulises perioodis?" küsib ta.

Neivelt hinnangul astus Euroopa Keskpank sammu, mida temalt oodati. Ta tõdeb, et paljusid riike koormavast üleliigsest võlakoormast saab lahti kas võla osalise kustutamisega või inflatsiooniga. Inflatsioon peab aga olema kõrgem kui võlakirja intress.

"Kui niimoodi kümme või kakskümmend aastat „aurutada“, muutuvad laenusummad väikeseks ja laenusaajad jällegi maksejõulisteks. Keegi meist ei taha ju nõustuda olukorraga, kus ühe hetkega tuleb näiteks hoiustest või pensionisambast veerand või kolmandik maha kirjutada. Palju valutum on kümmekond aastat igal aastal teenida protsent või kaks inflatsioonist madalamat intressi. Ning sisuliselt kaotatud veerandist või kolmandikust pika aja jooksul lahti saada," selgitab Neivelt. Ta märgib, et see küll ei meeldi hoiustajatele, aga demonstratsioonile veel keegi ei lähe. Just niimoodi raha juurde trükkides on tema sõnul viimastel aastatel võetud hoiustajate taskust raha ja antud laenusaajatele. "Ja nii see jätkub veel mõnda aega."

Neivelt tõdeb, et Euroopa Keskpanga poliitika on väga riskantne, kuid teised lahendused oleksid tema hinnangul ilmselt veel riskantsemad.

"Sellises olukorras tekib küsimus, mis saab meie pensionisammastest? Kas on mõtet korjata pensionipõlveks kui meie pensionifondide tootlused on nii madalad? Või on kasulikum hoopis osta mingi reaalne vara. Juba mõnda aega on õhus küsimus, kas riik ei peaks laenu võtma? Igal juhul murrangulistel aegadel ei ole olnud kasulik olla hoiustaja," kirjutab Neivelt ja märgib, et aeg aruteludeks on küps.