Pikale veninud majanduslangus ja töötuse kasv on kasvatanud Soomes avaliku sektori osakaalu riigi SKPs Euroopa Liidu riikide seas kõige suuremaks, ilmneb Eurostati võrdlusest, kus kõrvutatakse 2014. aasta andmeid.
- Soome parlament Foto: EPA
Soomes on avaliku sektori osakaal 58,1% SKPst. Skaala teisest otsast leiab Leedu 34,8%ga.
Soome Aalto ülikooli majandusprofessor Matti Pohjola ütles kommentaaris Soome päevalehele Helsingin Sanomat, et avaliku sektori suurus üksi palju ei ütle. Olulisem on, kas Soome saab enesele lubada nii suure sektori ülalpidamist. „Soomel tuleb kindlasti leida lahendus elanikkonna vananemisest tingitud kulude kasvule. Oluline on suurendada tööga hõivatute hulka, kuna see lisaks maksutulusid. Mingil moel tuleb tulud ja kulud pikas perspektiivis tasakaalu saada,“ ütles ta.
Pohjola rõhutas, et kui sellist võrdlust tehakse, siis on väga oluline roll majanduskasvul – Soome SKP on olnud languses neli aastat. 2009. aastal, kui Soome avaliku sektori osakaalult SKPsse Rootsist mööda läks, kahanes Soome SKP 8,2%. 2014. aastal oli Soome SKP suurus 205 miljardit eurot ning avaliku sektori kulud 119 miljardi eurot.
Põhjala riikides on kõigis suur avalik sektor, kuna see on seotud heaoluühiskonnaga. Taanis on avaliku sektori osakaal SKPst 56%,
Rootsis 51,8%. Eurostati võrdluses on ka Norra ja Island, kus see on veidi üle 45% SKPst. Põhjala riigiks pürgivas
Eestis oli avaliku sektori osakaal SKPs 2014. aastal 38%.
Ülekaalukalt suurima osa avaliku sektori kuludest moodustavad ELi riikides sotsiaalkindlustuskulud, osakaaluna SKPst läheb sellele viiendik. Soome kulutab veelgi rohkem – aastal 2014 moodustasid sotsiaalkulutused 25,4% SKPst, millega Soome oli taas ELis esikohal. Üle 20% olid sotsiaalkulud ka Taanis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Slovakkias.
Kaitsekuludele läks 1,3%
Euroopa Liidu riikide avaliku sektori kuludest ning avaliku korra ja julgeoleku kaitsele 1,8% SKPst. Riigiti on siin suured vahed – aastal 2014 kulutasid 2% SKPst kaitsekuludele vaid Suurbritannia ja Kreeka, Eestis jäi kaitsekulude osakaal 1,8%-le SKPst.
Haridusele kulutavad osakaaluna SKPst enim Taani (7,2%), Rootsi (6,6%) ja Soome (6,4%). Balti riikidest on kõrgeim osakaal Lätis 5,9%, järgnevad Eesti ja Leedu vastavalt 5,6% ja 5,4%ga.
Seotud lood
FIDE kiir- ja välkmale maailmameistrivõistlused toimuvad 2024. aastal esmakordselt New Yorgis. 26. detsembril Wall Streetil algav suursündmus toob kokku maailma tippmaletajad ja rõhutab male sümbolväärtuseid – strateegiat ja riski –, mida seekord väljendatakse globaalse ärikeskuse südames.