Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriisis maailm tõi Eesti militaarärisse õitsengu

    Kaitseliitlaste arv ärevatel aegadel kasvab, koos sellega ka varustuse ja relvade müük.Foto: Kaitseliit

    Rööbiti kaitseliitlatse arvu pideva kasvuga ning pingete kuhjumisega Euroopas on paisunud ka militaarvarustust ning relvi ja enesekaitsevahendeid müüvate kaupluste müüginumbrid.

    „Naisklientide arv on kasvanud. Kontsakingade asemel on neil jalas laigulised püksid ja räägivad sellest, et kohe kutsub Afganistan, ei saa teisiti!“ räägib militaarvarustust ja relvi müüva OÜ Baltic Armamentsi juht Indrek Virunurm ettevõtte müüginumbrite kasvust.
    Pärast 2014. aasta Krimmi sündmusi hakkas nende kaupluse müük kasvama ja kasvab vaikselt, kuid stabiilselt tänini. Ostetakse nii varustust kui ka relvi. „Müük hakkas suurenema peale Krimmi jama. Praeguse aasta algus võrreldes eelmise aasta algusega näitab kasvu 10%,“ märgib Virunurm, kes lõi ettevõtte juba 1990ndate aastate alguses.
    Pinev olukord ajab ostma
    Ta nendib, et kuigi 90ndatel olid päris karmid ajad ja relvad läksid nagu soojad saiad, siis täna on olukord küll teine, kuid müük on taas hakanud kasvama. Pika kogemusega kaupmees usub, et üheks põhjuseks on kaitseliidu ridade suurenemine, kuid ka pingeline ja järjest pingelisemaks muutuv olukord Euroopas ning maailmas tervikuna.
    „Militaartooteid, nii varustust kui relvi on hakatud rohkem ostma. Eks põhjuseks on ikka see olukord, mis igal pool puhutakse – see ajabki rohkem ostma,“ räägib Virunurm.
    Peamiselt ostavad neilt eratellijad ja jõustruktuuride esindajad, kes soovivad paremat varustust. „Ka kaitseliitlased, kel on rohkem raha, ostavad parema varustuse, kui on see, mille riik (kaitseliit) annab. Näiteks saapad. Riik annab odavad saapad, aga kui tahad parema jalanõuga käia, siis ostad ise,“ räägib Virunurm. Ka varustusest küsitakse näiteks kvaliteetsemat aluspesu, kuuliveste või jopesid.
    Kaupluse klienditeenindaja Andrus Pihelgase sõnul ostetakse lisaks seljakottidele ja kuulivestidele ka enesekaitsegaase ja nuge. Turvafirmad ostavad just eriti gaase – nendest on pood hetkel ka tühjaks ostetud. „Inimesed on hakanud rohkem oma turvalisuse peale mõtlema,“ märgib Pihelgas.
    Militaarvarustust ja relvi müüva poe Baltic Armamentsi kliendidteenindaja Andrus Pihelgase sõnul on nende kliendid ohust teadlikud ning soetavad varustust mühinalFoto: Andres Haabu

    Jahipaun AS, juhata Hanno Kirikal:

    "Relvade, eriti käsirelvade müük on olnud aastaid stabiilne. Numbreid väljastab PPA, meie oma müüke ei kommenteeri numbriliselt. Käsirelvade osakaal on tõusnud, eriti just sportlaskurite tõttu. 

    Inimesed kardavad, seda hirmu ja paanikat kultiveeritakse läbi massi- ja sotsiaalmeedia. Eestis pole veel ühtegi pagulast, kuid pagulasvastasus, see on juba olemas. Enesekaitsegaasid on ainukesed legaalsed enesekaitsevahendid, mis vabalt müügil, jah 18 aastane peab olema, et ostu sooritada. Kui tavaliselt müüsime pipragaasi kümnetes ühikutes, nüüd sadades. Meil on see ainuke indikaator, mis näitab inimeste ettevaatlikust ja ettevalmistumist millelegi, hetkel on kogu Euroopa pipragaasi valmistajate ja hulgimüüjate laod tühjad. Samas nugade müük kohe kindlasti pole tõusnud."

    Parem varustus aitab ellu jääda
    Teine ettevõte, kes lisaks eraisikutele ka suures osas kaitseliidu ja kaitseväe liikmeid varustab, on Viljandis asuv GalviLinda. Kui tavaliselt kasvab poe müük vahetult enne mõnd olulist sõjalist suurõppust nagu Kevadtorm või Siil, siis sel aastal on ettevõtte juhi Marge Laiõunpuu sõnul militaartoodete müüginumbrid juba aasta algusest kahekordistunud.
    „See on kindlasti seotud äreva olukorraga kogu maailmas," räägib ta. "Märgatavalt on kasvanud ka vabatahtlike kaitseliitlaste hulk meie riigis. Kanda sõjalises olukorras parimat võimalikku varustust suurendab kindlasti ellujäämisvõimalusi ja see on intuitiivne soov kaitseliitlasele samaväärselt palgalise sõduriga,“ räägib Laiõunpuu.
    Ta lisab, et kaitseliidu väljastatav tabelvarustus reakoosseisule koosneb tihti keskpärasest või kehvemast välisabist. „Meilt ostetakse tervikvarustust – taktikalised vestid ja taskud. Mingil määral on meie müüki suurendanud ka digilaigu kanga tekkimine,“ kirjeldab Laiõunpuu inimeste eelistusi.
    Ka internetimüügis on ettevõttel väike kasv. „Seal saame küsida ka klientidelt tagasisidet, mis otstarbeks nad tooteid ostavad. Paljud kommenteerivad, et on kas kaitseliitlased või kaitseväelased, kes oma rahakoti peal tuunivad varustust paremaks,“ räägib Laiõunpuu.
    Militaarvarustust müüva Galvi-Linda juhi Marge Laõunpuu sõnul ostetakse rohkem Eestis ja ka välismaalFoto: Andres Haabu
    Kaitseliitlaste read kasvavad
    Kui näiteks 2013. aastal oli Eestis kaitseliiduga liitunuid 14 000 kandis, siis aastal 2015 oli neid juba ligi 16 000. Laiõunpuu märgib, et kaitseliitu astunute arv on ka Viljandis kasvanud.
    „Ma ise olen Viljandi Sakala maleva rühmajuht, ka meie malevasse on pärast Ukraina teemat palju inimesi juurde tulnud,“ räägib Laiõunpuu. Ja trend on tõusev, kinnitab ta.
    Kui varem oli kaitseliit peamiselt meeste mängumaa, siis nüüd on liitujate seas järjest rohkem ka naisi ja lapsi, kes tulevad siis kas Naiskodukaitse või Kodutütarde ja Noorte Kotkaste kaudu. Osa naisi on liitunud kaitseliiduga ka otse, nagu Marge Laiõunpuu ise.
    Ettevõttel GalviLinda läheb kenasti, käive kasvab ja ka kliente lisandub. „Teeme koostööd kaitseväe ja kaitseliiduga – tegemist on riigihangetega. Internetis müügi osa moodustab sellest paar protsenti,“ räägib Laiõunpuu ja lisab, et neil on täita ka välismaahankeid, näiteks USA ja Rootsi militaarüksustele.
    Kuigi Eesti osa kasvab, toob suurema sissetuleku just eksport välismaale. „Meie käive oli möödunud aastal miljoni võrra suurem kui aasta varem. Kasuminumbrit veel avaldada ei saa, aga see on umbes neljakordne,“ märgib Laiõunpuu.
    Galvi Linda omanikud Toomas ja Tõnu Tõniste (vasakul, nõukogu esimees) otsustasid riske hajutada ja investeerida kasvavasse militaarvarustuse tootjasseFoto: Meeli Küttim
    Tõnisted on passiivsed omanikud
    Alates 2011. aastast on GalviLinda suuraktsionäriks alkoholi ja toidukaupade hulgimüügi ning logistikaga tegelev AS LTT, mille omanikud on olümpiamedalistid Tõnu ja Toomas Tõniste ning Peeter Šaraškin ja Marko Lilienthal. GalviLinda nõukogu esimees on Olümpiakomitee esimeheks pürgiv Tõnu Tõniste.
    Laiõunpuu sõnul pole Tõnisted siiski militaarasjade või relvaarmastajad, tegemist on rohkem investoritega. „Nemad ei ole tegelikult militaarteemaga seotud, nad on jäänud ikka sportlasteks. Militaarteemaga nad eriti kokku ei puutu, nad on osanikud,“ räägib Laiõunpuu.
    Ka Tõnu Tõniste märgib telefonis, et puutub ettevõttega kokku pigem siis, kui vaadatakse üle majandustulemusi või tehakse plaane. Peamine toimetamine ettevõttes on Laiõunpuu ja sealsete töötajate õlul. „Marge Laiõunpuul on suhteliselt vabad käed, tema on valdkonnaga tegelenud juba 20 aastat,“ lausub Tõniste ja lisab, et ärevad ajad panevadki inimesed rohkem militaarvarustust ja relvi ostma – see oli ka kunagi üks argument, kui ta otsis investeerimisvõimalusi. „Kuna on rahutud ajad, siis eeldatavasti selles valdkonnas tootmine ei vähene,“ märgib Tõniste.
    Ka hobirelvade müük tõusuteel
    Üks GalviLinda toodete Eestis edasimüüja on varustust ja õhkrelvi müüv OÜ Moonray. Rohkem pigem hobi- ja harrastusrelvi müüva ettevõtte omaniku Illimar Süvari sõnul on ka nende kaupluses ja veebilehel relvad.ee toodete müük paisunud. „Kasv on olnud küll, läheb tasapisi ülespoole. Osa kasvust tuleb tänu sellele, et kolisime aasta tagasi suuremale pinnale ja oleme tootevalikut laiendanud,“ räägib Süvari, kuid lisab, et kaitseliitlaste arvelt on ka nende klientide arv kasvanud.
    „Meie tulirelvi ei müü – meie valikus on hobi- ja harrastus- ja treeningrelvad. Ja kaitseliitlaste varustus: vestid, jalanõud ja muu taktikaline ja militaarvarustus. Kuid jah, kuna kaitseliitlaste arv suureneb pidevalt, siis käib ka seda rahvast meil oluliselt rohkem kui mõni aasta tagasi,“ räägib Süvari.
    Tema sõnul ostetakse rohkem ka nuge ja mõõkasid, enesekaitsevahendeid. „Meil pole ka pagulasprobleeme, kuid mujal Euroopas on enesekaitsevahendite müük tõusnud ka selle probleemi tõttu, olen kuulnud,“ räägib Süvari. Kui pingelised ajad jätkuvad, usub Süvari, et ka hobirelvade müük jätkab kasvu.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”
Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
Ain Hanschmidt: raudne eesriie on langenud, SKP kasvuta jääme jänni Igaüks saab Eesti edukaks kirjutada!

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

“Minu meelest võiks kriis jätkuda.” Järvamaa edukaima ettevõtte kasum kerkis kaheksa korda Edetabelis 117 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA tööjõuturg jahtus oodatust rohkem
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Seda pole varem olnud: Kreeka oliivikasvatajad peavad saaki valvama
Kreeka oliivikasvataja Panagiotis Tsafaras on viimasel ajal olnud sunnitud patrullima kaks korda päevas, et saaki varaste eest kaitsta, kirjutab Reuters.
Kreeka oliivikasvataja Panagiotis Tsafaras on viimasel ajal olnud sunnitud patrullima kaks korda päevas, et saaki varaste eest kaitsta, kirjutab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Elu läheb edasi: kaupmehed loodavad, et suveks on maksutõus meelest läinud
Kaubanduses tegutsejate sõnul on muutustega kohanemine nende jaoks rutiin ja kuigi keerulisem majandusolukord ja käibemaksu tõus jahutavad talvel inimeste ostuhimu, loodavad nad aasta teisel poolel kasvu näha.
Kaubanduses tegutsejate sõnul on muutustega kohanemine nende jaoks rutiin ja kuigi keerulisem majandusolukord ja käibemaksu tõus jahutavad talvel inimeste ostuhimu, loodavad nad aasta teisel poolel kasvu näha.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.