Endine Danske panga vanemanalüütik Lars Christensen kirjutab Taani majanduslehes Börsen, et reeglina terroritegu majandusele pikaajalist mõju ei avalda – see oleks lihtsalt liiga kulukas.
- Lars Christensen Foto: Andres Haabu
Oma igapäevaseid tavaelu- ja tööasju ajades kasutavad inimesed ikka edasi metrood ja lendavad lennukitega.
„Ratsionaalselt kalkuleerivad inimesed teevad õige järelduse, et oht sattuda terrorismi ohvriks on väga väike,“ kirjutab Christensen, tsiteerides ka nobelist Gary Beckeri vastavaid uuringuid ja artiklit „Fear and the Response to Terrorism“.
Suurim oht johtub hoopis sellest, kui poliitikud terroriaktide järel üle reageerivad ja hakkavad piirama vaba liikumist Euroopa riikide vahel või kehtestama nõudmisi, mis on Euroopa tarbijatele ja investoritele majanduslikuks koormaks.
„Õnneks lasevad investorid ja tarbijad end harva irratsionaalsel hirmul juhtida, kuid poliitikutega on tihti teisiti. Nii peaks sõnum poliitikutele olema – ärge laske irratsionaalsel hirmul oma otsuseid dikteerida,“ kirjutab Christensen.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.