Euroopa Komisjon avalikustas täna plaanid selle kohta, kuidas aidata Euroopa ettevõtjatel, teadlastel ja avaliku sektori asutustel uut tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutada. Näiteks seotakse omavahel kõik äriregistrid.
- Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident Andrus Ansip Foto: Scanpix/Reuters
Tänu toodete ja teenuste digitaliseerimisele võib Euroopa tööstuse tulu järgneva viie aasta jooksul kasvada enam kui 110 miljardit eurot aastas.
„Meie aja tööstusrevolutsioon on digitaalne. Pilvandmetöötluse, andmepõhise teaduse, asjade interneti ja muu sellise tehnoloogia täieliku potentsiaali ära kasutamiseks vajame sobivat mastaapi. Ettevõtjad on huvitatud ühtsel turul laienemise võimalustest ning selleks peaksid ka avalikud e-teenused olema tänapäevastele vajadustele vastavad – olema kavandatud digitaalsete, avatute ja piiriülestena. EL võimaldab digiajastu jaoks sobivat mastaapi,” märkis digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip pressiteates.
Euroopa Komisjoni ettepanekute eesmärk on aidata kooskõlastada riiklikke ja piirkondlikke tööstuse digitaliseerimise algatusi, et soodustada liikmesriikide, tööstuse ja sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi. Samuti soovib komisjon suurendada investeeringuid ELi avaliku ja erasektori partnerlustesse ning kavatseb investeerida 500 miljonit eurot kogu ELi hõlmavasse digitaalse innovatsiooni keskuste võrku, kus ettevõtjad saavad nõu küsida ja digitaalseid uuendusi katsetada.
Luuakse mastaapsed katseprojektid, et soodustada asjade interneti, kõrgelt arenenud tootmise ning tehnoloogia kasutamist arukates linnades ja kodudes, võrguühendusega autodes ja mobiilsetes tervishoiuteenustes. Samuti on komisjonil kavas võtta vastu õigusaktid, mis toetavad vaba andmevoogu ning täpsustavad, kellele kuuluvad andurite ja nutiseadmete genereeritud andmed.
Tänasesse paketti kuulub ka Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Selle raames loob komisjon Euroopa avatud teaduspilve, millega antakse Euroopa 1,7 miljoni teadlase ja 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiaspetsialisti käsutusse virtuaalne keskkond, kus nad saavad olenemata valdkonnast ja riigipiirist andmeid talletada, jagada ning taaskasutada. Seda toetab Euroopa andmetaristu, mille jaoks võetakse kasutusele pilves talletatud suurtele andmekomplektidele juurdepääsuks ja nende töötlemiseks vajalikud lairibavõrgud, hiiglaslikud talletusressursid ja superarvutirakendused.
Kokkuvõttes peaks täna avaldatud plaanid kaasama rohkem kui 50 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid tööstuse digitaliseerimise toetamiseks.
Selleks et miljardite ühendatud seadmete (sh telefonid, arvutid ja andurid) omavaheline suhtlus toimuks ohutult ja sujuvalt olenemata tootjatest, tehnilistest üksikasjadest või päritoluriikidest, on vaja standardeid. Standardimise kiirendamiseks palub komisjon tööstus- ja standardimisorganitel keskenduda viiele prioriteetsele valdkonnale: 5G, pilvandmetöötlus, asjade internet, andmetehnoloogiad ja küberturvalisus. Samuti on komisjonil kavas rahastada tehnoloogia katsetusi ja eksperimente, sealhulgas asjakohaste avaliku ja erasektori partnerluste raames.
Komisjon esitas täna ka oma e-valitsuse tegevuskava, mille eesmärk on ajakohastada avalikke digiteenuseid. Muu hulgas loob komisjon ühtse digiportaali, mille kaudu kasutajad saavad teavet, abi ning probleemide lahendamise teenuseid, mida on vaja tõhusaks piirüleseks toimimiseks. Omavahel seotakse kõik äriregistrid ja maksejõuetusregistrid ning need ühendatakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga, millest saab ühtne kontaktpunkt.
Samuti algatab komisjon katseprojekti, mille raames hakkavad haldusasutused kohaldama ühekordsuse põhimõtet ehk ettevõtjad peavad esitama nõutavad dokumendid ainult ühe ELi liikmesriigi ametiasutustele, isegi juhul, kui nad tegutsevad ka teistes ELi liikmesriikides.
Lisaks aitab komisjon liikmesriikidel välja töötada piiriülesed e-tervise teenused, näiteks e-retseptid ja patsiendi andmekaardid, ning kiirendab e-hankele, e-allkirjadele ja ühekordsuse põhimõtte rakendamisele üleminekut riigihangetes.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.