Jaemüügi kasvuhoog rauges

Kuigi Euroopa Keskpank tegeleb aktiivselt majanduse stimuleerimisega, on selle mõju sisetarbimisele pigem tagasihoidlik. Majandusministeerium prognoosib, et järgnevatel kuudel on oodata müügimahtude kasvu jäämist aastases võrdluses 3-5 protsendi vahele.

Viimastel kuudel on jaemüügi mahu kasv hakanud aeglustuma, märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember. „Kuigi tarbijate finantsolukord on tugev, eelistatakse laenamisele ja kulutamisele säästmist. Märtsi lõpu seisuga olid Eesti Panga andmetel Eesti kodumajapidamiste hoiused kasvanud viimase aasta jooksul 100 miljoni euro võrra rohkem kui laenujääk. Samas on see deflatsioonilises keskkonnas mõistetav, kuna hindade languse tõttu on järgmine kuu võimalik sama raha eest rohkem saada,“ ütles Lember.

Müügi kasvu poolest oli märts tööstuskaupade müüjatele edukam kui toidukaupade müüjatele. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi maht kasvas aastaga kolm protsenti ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük suurenes aastaga seitse protsenti. Samas kasvas toidukaupade müük samal perioodil protsendi võrra.

Jätkuvalt paistab hea kasvuga silma müük posti ja interneti teel, kus mahud suurenesid aastaga 20 protsenti. Edaspidi on oodata senise trendi jätkumist, et online-kaubanduse käive kasvab kiiremini kui tavapoodide müük. Samas praegu veel klassikalisele kaubandusele kandadele ei astuta, kuna posti ja interneti teel müüdud kaupade maht moodustab vähem kui neli portsenti kogu jaekaubanduse mahust. See ei sisalda aga tavakaupluste müüki e-kanalite kaudu, mis samuti on kasvamas.

Sõidukikaubandusega tegelevatele ettevõtetele märts eriti edukaks ei osutunud ning müügimahud kasvasid vaid kahe protsendi võrra, seda peamiselt remondi arvelt. Samas oodatust edukam oli kuu mootorikütuse müügiga tegelevatele ettevõtetele. Kuigi veebruaris müügimahud aktsiisitõusu tõttu langesid, siis märtsis näitas müük püsivhindades juba kaheprotsendilist kasvu aastases võrdluses. Aktsiisitõusu mõju pehmendas ka mullusest 11,6 protsenti odavam mootorikütus, mis ei motiveerinud tarbijat oma ostukäitumist muutma.

„Jaemüügi kiire kasv on hakanud aeglustuma ning lähitulevikus ilmselt mullused kiired kasvud ei kordu,“ prognoosis Lember. „Aasta esimestel kuudel on nõrgemapoolsed olnud nii tööstustoodang kui ka eksport. Kui nendes valdkondades situatsioon oluliselt ei parane, siis on raske näha ka jaemüügi kasvu olulist kiirenemist pikemas perspektiivis.“

Märtsis ulatus jaekaubandusettevõtete müügitulu Statistikaameti andmetel 494 miljoni euroni, kasvades aastaga püsivhindades kolm protsenti.