Kolm tervisekeskust Tallinnas: suurem, moodsam ja mitmekesisem

17. mai 2016, 13:00
Veerenni tervisekeskus
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160517/NEWS/160519729/AR/0/AR-160519729.jpg

Tallinna on kerkimas Kotka tervisemaja, Veerenni tervisekeskus ja Lasnamäe tervisekeskus – kõik kolm soovivad viia meditsiiniteenused uuele tasemele, kirjutab 19. mai Ehituse kuukiri.

Igal kerkival tervisekeskusel on seejuures pisut erinev fookus, kuid eesmärk on siiski võimalikult vähe patsienti jooksutada.

Algselt vabaajakeskuseks planeeritud endisest teeninduskoolist saab Balti regiooni suurim erameditsiinikeskus, mis peaks uksed avama juba tuleval aastal.

Kotka Tervisemaja, millele tänavu märtsikuus paigaldati nurgakivi, ühendab erinevate kliinikute kompetentsi ja pühendumuse terviklikuks raviteenuseks, muutes pere- ja eriarstiabi kättesaadavamaks. Asutaja, doktor Raul Niin ootab põnevusega maja valmimist.

Kotka Tervisemaja kerkib endise Tallinna teeninduskooli Kotka tänaval asunud õppekompleksi asemele. Algselt pidid sinna tulema bürood ning vabaajakeskus.

Kaamos Ehituse tegevjuht Alo Nõmmik näeb suurepärast võimalust rajada pika ajalooga majja uus, kaasaegne ja kvaliteetne tervisemaja. “1970. aastal avati selles hoones tehnikakool nr 19, mis tegutses üle 30 aasta edukalt õppeasutusena. Meil on hea meel viia ellu tellija eesmärk ehk anda uus sisu tugeva ajalooga viimastel aastatel tühjalt seisnud hoonele. Kotka Tervisekeskuse asutajate usaldus ja meie ligi kümneaastane kogemus on hea alus koostööks,” sõnas Nõmmik.

Kuigi uut hoonet on alati lihtsam ehitada, on Kaamos Ehitusel väga hea kogemus legendaarse Kosmose kino renoveerimisest. Seejuures järgitakse moodsuse ning energiasäästlikkuse põhimõtteid. Ettevõtte projekteerija Reimo Rootsma kinnitab, et tellijale on oluline, et nad saaksid väga kaasaegsed meditsiiniruumid. “Hoone peab olema kvaliteetne nii patsientidele kui ka töötajaile. Tavaehitusest erinev on see, et hoonesse tuleb ka haigla ning operatsiooniplokk, kus on vaja järgida steriilsuse ning õhu puhtuse erinõudeid. Kõik rakendatud lahendused peavad olema kergesti puhastatavad,” selgitas Rootsma.

Kaasaegsus ja energiasäästlikkus

Ehituse objektijuht Aivar Remmet tõi välja, et ehitusele eelnev lammutustöö erines tavapärasest vaid selle poolest, et fassaad ja aknad pidid säilima. See tähendas, et lammutada tuli ettevaatlikumalt.

Ümberehitusel tuleb lähtuda juba tegelikust hoonest, millel on ees konkreetne maht. “Seepärast on ka projekteerimine mõnevõrra pikem. Oluline on, et lõpptulemus ei kannataks, kuigi osakondi on hoones mitu, kellega tuleb võrdselt arvestada,” lisas ta. Tellijaga koostöö on väga hästi ning sõbralikult sujunud. “Tellija ostiski juba osaliselt valmis maja, mida täielikult ära lammutada polnud majanduslikult mõtet, sest hoone karkass on suhteliselt heas korras,” selgitas projekteerija.

Eksklusiivne sisekujundus

”Tegemist on vastutusrikka ja huvitava tellimusega, sest olemasolev hoone seab tugevad raamid, millesse objekt tuleb ära mahutada. See on keeruline eriti tellijale, kes peab veenduma, et kõik soovitu hoonesse mahub. Algsest õppehoonest jäi järele vaid konstruktiivne karkass. Ümberehituse planeeringu aluseks on siiski algne ruumiprogramm,” selgitas arhitekt Ra Luhse.

Visandite tegemist alustati juba 2012. aastal. Tellijale anti ette väga palju variante, millest sobivaim välja valida. “Tegelikult on fantastiline tunne, kui saab projekteerida meditsiiniasutust, millel on oma spetsiifilised iseärasused,” kinnitas Luhse.

Sisearhitekt Liina Kink Gruuv Arhitektidest: “Tellija sooviks on luua eksklusiivne meditsiiniasutus. Luua selline paik, kus inimestel oleks mõnus olla, kus nad tunneksid end oodatuna ning kus oleks õdus atmosfäär.”

Täiendavalt on hoonesse ka kohvik planeeritud. Ruumid seatakse sisse nii, et nii patsientidel kui ka nende saatjatel oleks hea olla. “Tänapäeval on päris toredaid materjale, et luua õdusaid olemise kohti, näiteks puidu, eriti tammepuidu abil,” ütles Kink. Tellija eeltingimus on seejuures, et kõik need materjalid on hästi puhastatavad.

Sisekujunduse juures on plaanis kasutada erinevaid loodusmotiive, et luua hoones erinevaid tsoone, planeeritud on ka sisehaljastus. Kujundusalast pinda on kokku 3500 m2. “Tellija on huvitatud igati kaasaegse hoone loomisest, kuhu integreeritakse näiteks ka digitaalsed tablood,” tõi Kink välja. Ruumidesse tuleb ka eritellimusel valmistatud mööbel.

Sisearhitekt leiab, et tema töö on huvitav, tellija on hästi usaldav ning avatud, seetõttu saab oma töös lasta fantaasial lennata. “Ka ehitajad on hästi koostöövalmid,” lisas Kink.

Veerenni tuleb Põhjamaade kaasaegseim labor

Veerenni meditsiini- ja heaolukeskusesse koondub esmatasandi tervishoiuteenus, lai valik ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid, tervise hoidmist toetavad teenused ning Põhjamaade kaasaegseim meditsiinilabor.

“Eestis on terviseteenuste infrastruktuur muutumas ja seda õnneks paremuse suunas. Soovime uue keskusega anda oma panuse terviseteenuste ja arstiabi kättesaadavuse parandamisse ning mul on hea meel, et oleme suutnud kaasata väga tugevad partnerid,” ütles meditsiiniärimees ning visionäär, üks rajatava keskuse omanikest-investoritest Tarmo Laanetu.

Tema sõnul on kavas rajada Veerenni meditsiini- ja heaolukeskuse juurde lähiajal veel teisigi arendusi, kuhu saaks koonduda erinevad erameditsiiniteenuste pakkujad, uudne diagnostika- ja radioloogiakeskus, Põhjamaade moodsaim laserkirurgiakeskus ning meditsiini- ja biotehnoloogia idufirmad. “Koostööd on alustatud mitme Põhjamaade erameditsiini tipptegijaga ning maalima suurimate eratervishoiukindlustuse pakkujatega,” rääkis Laanetu.

Hoonele tuleb titaanoksiidiga betoonkoorik

Meditsiini- ja heaolukeskuse ehitab ehitusfirma Rand & Tuulberg, kes on teinud Tartu Ülikooli Kliinikumi esimese ja teise etapi ehitustööd.

Rajatav meditsiini- ja heaolukeskus saab olema madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Hoone välisfassaadi betooniosa puhul kasutatakse innovatiivse lahendusena titaanoksiidi sisaldavat betoonkoorikut.

Samuti saab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus-viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga, et pakkuda maja klientidele maksimaalselt hubast, meeldivat ning nüüdisaegset keskkonda. Ankurrentnikuks on Eesti suurim meditsiinilabor Synlab Eesti OÜ, kes rajab uude keskusesse ühe parema funktsionaalsusega meditsiinilabori Põhjamaades.

Lisaks hakkab hoone 1400 ruutmeetril paiknema modernne tervisekeskus, mis koondab enda alla laias valikus erinevaid esmatasandi terviseteenuseid. Seal hakkavad tööle nii ravikindlustuse rahastatavad nimistutega perearstid, teiste hulgas dr Anneli Talviku juhitav Perearstikeskus Sinu Arst, kui ka Confido Erameditsiinikeskus, kus arstid osutavad eriarstiabi ning kogenud spetsialistid ja terapeudid pakuvad tervise hoidmist toetavaid teenuseid tihedas koostöös arstidega.

Eestis uudne meditsiini- ja heaolukeskus parandab märkimisväärselt arstiabi kättesaadavust, selle kvaliteeti ning teeb patsientide elu oluliselt mugavamaks. Uut meditsiini- ja heaolukeskust kavandades peeti esmatähtsaks, et tervishoiuteenust peab olema võimalik pakkuda ka selliselt, et inimesed saaksid ühest kohast vastused kõikidele oma tervist puudutavatele küsimustele – kiirelt, mugavalt ja professionaalselt. Tekkiv sünergia väljendub patsientidele lihtsamas ja kiiremas terviseküsimuste lahendamises.

Veerenni tervisekeskuse rajajad leiavad, et on viimane aeg viia esmatasandi arstiabi ja terviseteenused uuele tasemele. Inimesed ootavad tervisega seotud küsimustele terviklikku lähenemist, kus perearstid, eriarstid, labor ja spetsialistid teevad omavahel tihedat koostööd iga inimese tervise nimel. Lisaks on inimesele oluline arsti juurde pääsemise kiirus. Aga ka see, et arstil oleks aega ja tahtmist tema probleemiga tegelda. Lisaks on tähtis keskkond, kus inimesi vastu võetakse. Seda kõike uus keskus ka lubab, tehes seda hubastes ja inimsõbralikes ruumides, kus pakutakse kõrge kvaliteediga terviseteenust.

Oluline osa uues keskuses saab olema lisaks klassikalisele arstiabile ennetusel ja tervise edendamisel, mille tarbeks luuakse majja eraldi heaolukeskus, kus hakatakse pakkuma tervishoidu toetavaid uusi teenuseid, mis aitavad inimesel aktiivsemalt osa võtta oma tervise juhtimisest ja mõista oma rolli tervena elatud aastate lisamisel. Hästi oluline saab uues keskuses olema ennetustöö: selleks on väljaõppinud inimesed, terviklik ja professionaalne teenus, mille sarnast praegu Eestis veel ei ole – et inimesed saaksid elada tervet elu.

Loodavasse keskusesse tuleb ka spetsiaalselt lastele mõeldud tervisekeskus. On mõeldud sellele, et lapsed oma tervisekontrollides ei peaks perearsti juurde minnes kokku puutuma viirusinfektsioone põdevate inimestega. Sellest lähtuvalt on loodud ja kohandatud just lastele sobilikud terviseteenused ja keskkond.

Uues meditsiini- ja heaolukeskuses on pinda üle 11 600 ruutmeetri, keskus valmib 2017. aasta alguses. Investeering kokku 12,5 miljonit eurot.

Arendajad on 50 protsendi ulatuses Global Estates Partners OÜ, mille omanikud on Karl Axel Fredrik Gyllenhammar, Oskar Tomas Svensson ja Tarmo Laanetu, ning 50 protsendi ulatuses Rootsi kinnisvaraettevõte Galjaden Fastigheter AB, mille omanikud on Peter Gyllenhammar ja Martin Hansson.

Meditsiin ja toidupood ühes hoones

Lasnamäele ehitab tervisekeskust Capital Mill, kes on seni arendanud vaid büroohooneid.

“Tervisekeskusesse on kavandatud meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused. Lisaks spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused,” kirjeldas Capital Milli tegevjuht Igor Mölder.

Keskus koondab nii pere- kui ka eriarstid ühte hoonesse, kus inimesed saavad kasutada suurt osa sagedamini vajaminevaid teenuseid. “Lisaks saab samas kohas käia toidupoes, sportimas ning kohvikus,” kinnitas tegevjuht.

Meditsiinisektor on Capital Millile uus nišš, kus uute ja kaasaegsete teenindustingimuste järele on ühest küljest selge vajadus, teiselt poolt ei ole seal praegu palju konkurente.

“Kokkuvõttes ajendas meid tervisemaja projektiga tegelema selge vajadus ja ootus. Saime kiirelt aru, et see on väga huvitav ja nõutud projekt ning pole välistatud, et võtame sarnaseid projekte arendada ka tulevikus,” kinnitas Mölder.

Ehituslikust aspektist on firma suurim väljakutse ehitusperioodi lühidus. Nimelt tuleb tervisekeskus valmis saada 11 kuuga.

Lasnamäe Tervisemaja on õpikunäide omavalitsuse ja eraettevõtte heast koostööst. “Linnal on vaja avardada oma elanike võimalusi, et saada kvaliteetset arstiabi. Meie arendajana saame koostöös linnaga pakkuda selleks ühe parima võimalikest lahendustest,” ütles Igor Mölder.

Veel saab 19. mai Ehituse kuukirjast lugeda, kuidas ehitada ventilatsiooni ja soojustust ning millise pärandi jättis arhitekt Zaha Hadid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. May 2016, 12:42
Otsi:

Ava täpsem otsing