Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiabi reeglitesse tuli selgust

    Euroopa Komisjon avalikustas 19. mail kauaoodatud riigiabi mõiste teatise, mis toob selgust riigiabi reeglitesse.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Euroopa Komisjon avalikustas 19. mail kauaoodatud riigiabi mõiste teatise, mis toob selgust riigiabi reeglitesse.

    Teatisega ei kehtesta komisjon uusi reegleid, kuid selgitab põhjalikult lahti riigiabi mõiste tahke puudutava Euroopa Kohtute senise praktika ja komisjoni enda seisukohad küsimuses, millal kujutab avalik rahastamine endast riigiabi, selgitavad Varuli advokaadibüroo vandeadvokaadid Katri Paas-Mohando ja Triinu Järviste.
    Paas-Mohando ja Järviste toovad välja, et ka uues teatises antud selgituste valguses jääb muutumatuks põhimõte, et riigiabiga on tegemist, kui on täidetud neli kriteeriumit:
    - abi antakse riigi ressurssidest ja see on riigiga seostatav;
    - abil on valikuline iseloom;
    - abi loob majandusliku eelise;
    - abi moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel.
    Komisjon on teatises kõigi nende kriteeriumide nüansse põhjalikult käsitlenud. Näiteks on majandusliku eelise hindamisel otsustavaks küsimuseks, kas erainvestor oleks sarnases olukorras teinud samasuguse investeeringu kui riik. Kui ka erainvestor oleks sarnaselt käitunud, ei ole tegemist riigiabiga.
    „Mõistagi ei käitu ka erainvestorid alati ühtmoodi ning seega pole erainvestori testi rakendamine sugugi üheselt selge. Seetõttu on komisjoni teatises toodud selgitused väga vajalikud,“ märgivad Varuli büroo vandeadvokaadid.
    Riigiabiga seoses tekitab sageli vaidlusi, kas riik täidab mingit valdkonda rahastades oma avalik-õiguslikku ülesannet või annab riigiabi. On valdkondi, mille puhul seda küsimust tavaliselt ei teki (nt kaitsevägi, piirivalve, korrakaitse, keskkonnakaitse jms), kuid on valdkondi, kus riigiabi sõltub paljuski riigi õiguskorra eripäradest. „Näiteks võib tervishoid, sotsiaalhoolekanne või haridus olla riigiti väga erinevalt korraldatud. Mõnes riigis ei kujuta nende valdkondade rahastamine endast riigiabi, kuid teistes riikides võivad riigiabi küsimused neis valdkondades olla asjakohased. Seepärast tuleks riigiabi tagasinõude riski maandamiseks need küsimused nii riigiabi saajatel kui andjatel alati põhjalikult läbi analüüsida,“ soovitavad Paas-Mohando ja Järviste ja märgivad, et ka selleks annab uus riigiabi teatis kasulikke juhiseid.
    Teatises on erilist tähelepanu pööratud ka taristutega seotud küsimustele. „Komisjon on selgitanud, et kui avalike vahendite eest on rahastatud selliste taristute ehitamist, mis ei konkureeri teiste sarnaste taristutega, näiteks avalikud maanteed ja veeteed, ei ole tegemist riigiabiga. Küll aga võib riigiabi küsimus tekkida selliste taristute rajamisel, mis konkureerivad teiste omataolistega (nt energia, lairiba, aga ka lennujaamad ja sadamad),“ toovad vandeadvokaadid näite ja lisavad, et komisjoni hinnangul on taristute puhul oluline silmas pidada, kas selle operaatorid ja kasutajad tasuvad taristu kasutamise õiguse eest turuhinda, sest vastasel juhul võib jällegi tõusetuda riigiabi küsimus.
    „Uue teatise puhul ei saa märkimata jätta, et tegemist on järjekordselt päris pika (68 lk) ja sisutiheda õigusliku dokumendiga. Võib tekkida küsimus, kellele ja miks seda vaja on?“ tõstavad Paas-Mohando ja Järviste küsimuse ja vastavad: „Seda on vaja kõigile, kes saavad riigi, kohalikult omavalitsuse või riigiga seotud asututusse ressurssidest mis tahes toetust või soodustust, aga ka neil, kel sellist soodustust ei saa, kuid kes näevad, et konkurent on mingit soodustust saanud.“
    Neil, kes soodustust saavad, on risk, et kui tegemist on riigiabiga, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega, tuleb abi hiljem koos intressidega tagasi maksta (nagu juhtus näiteks Estonian Airiga). Neile, kes on aga riigi poolt konkurendile antud soodustuste tõttu ebasoodsasse konkurentsi olukorda sattunud, annavad riigiabi reeglid võimaluse õigus maksma panna, rõhutavad vandeadvokaadid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad artiklid

Arendaja: kinnisvaraturul toimuv ei ole krahh, vaid normaalsuse taastumine
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Southwest Airlines kandis arvutirikke tõttu kahjumit
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Saksamaa andis jah-sõna Leopardide saatmiseks Ukrainasse
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Olulisemad uudised

Politseinikud ja päästjad said ministrilt palgatõusu lubaduse
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.