Uuenduslik ärihoone Tallinna sadamas

Ärihoone Explorer nimi viitab sellele, et hoone rajamisel olid eesmärgiks innovatiivsed lahendused ning Eestis seni büroohoonetele kättesaamatuks jäänud LEED Platiniumi rohemärgis, kirjutab 6. juuni Äripäev kinnisvara rubriigis.

Tallinna sadama lähedal asuva uue ärihoone Explorer projekti taga on ettevõte Capital Mill, millel on teisigi sarnaseid projekte töös. Ettevõtte uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul otsustati Explorer ehitada suuresti just seetõttu, et nende sadamaala esimene arendus – äri- ja büroohoone Navigator – osutus väga edukaks.

Navigatorist kujunes Uueda sõnul piirkonnas kiiresti nõutud objekt. "Kõik üüripinnad täitusid kiiresti ning klientidelt saime positiivset tagasisidet," märkis Uueda. "Meie eesmärk ei olnud ehitada piirkonda üks või kaks ärihoonet, vaid anda tervele mereväravale uus hingamine ning kujundada sellest uus linna süda. Oleme sadamaalal pikemalt silma peal hoidnud ning leiame, et tegemist on ühe väärtuslikuma piirkonnaga Tallinnas,“ rääkis Uueda.

Ka uue ärihoone nime valikut mõjutas varem valminud Navigator. Exploreri puhul on tegemist piirkonna ja tehniliste lahenduste mõttes sõsarprojektiga. Kui Navigator viitab nii sisult kui vormilt suunanäitamisele – see on Eestis esimene LEED Goldi sertifikaadi pälvinud hoone, siis Exploreri puhul seati veelgi kõrgemad kriteeriumid ning katsetati innovatiivsemaid lahendusi. LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on USAs väljatöötatud vabatahtlik hoonete ehitamise keskkonnamõju hindamise meetod, mille eesmärk on vähendada hoonete keskkonnamõju läbi efektiivse kavandamise ja ehitamise.   

Uueda sõnul sobib ärihoone ettevõtetele, kes hindavad rohelust töökeskkonna ümber, kaasaegset ja kontrollitavat sisekliimat ja sellest tulenevaid väiksemaid kõrvalkulusid ning lisamugavusi, nagu pesuruumid ja jalgrataste hoiuruumid, elektriautode laadimiskohad jne. Praeguseks on büroopindadest vaba veel vaid üks, 112ruutmeetri suurune vanalinnavaatega viiendal korrusel asuv pind. 

Projektile seati kõrged nõudmised

Projekteerimistööde alustamisel oli üheks tingimuseks LEED Goldi sertifikaadi saamine hoonele. See lisas projekteerijatele täiendavad nõudmised. Praegu on sertifitseerimisprotsess jõudnud lõpusirgele.

Capital Milli ehitusjuhi Silver Neemelo sõnul toimus enne projekteerimistöödega alustamist arhitektuurivõistlus. Tööde hulgast valis komisjon välja hoone visiooni, mida hakati koostöös ASiga Skanska projekteerima.

Projekteerimistöödel kasutati mudel- ehk BIM-projekteerimist, mis vähendas võrreldes tavalisega projekteerimistööde kestust ja ka lõplikku maksumust. "Saime kiiresti detailse ülevaate – lõpptulemus oli juba varases projekteerimise staadiumis näha. Lisaks andis BIM-projekteerimine meile kindluse, et kõik hoone sisepinnad saavad efektiivselt kasutatud," rääkis Neemelo. "Tagantjärele saan öelda, et hoone ehitus kulges sujuvalt ja projektdokumentatsioon oli arusaadav ka alltöövõtjatele, tänu millele sujus koostöö osapoolte vahel ilma suuremate tõrgeteta,“ lisas Neemelo.

Enim nähti Neemelo sõnul vaeva fassaadilahenduse päikesevarjestuse projekteerimisega – juba projekteerimise lähteülesandes ja arhitektuurikonkursil oli kirjas, et hoonele tuleb projekteerida väline päikesevarjestus, et tagada parem kontori sisekliima ning hoida kokku hilisematelt jahutuskuludelt.

Projekteerimisel kasutati TTÜ abi, et paigaldada võimalikult varjestav, kuid samas siiski hea väljavaate tagav lahendus. Lisaks varjestusele panustati talviste küttekulude kontrolli all hoidmiseks fassaadi soojajuhtivusse (väärtus hoone fassaadil 0,6 W/m²K kohta).

 

Silmipimestav fasaadilahendus

Hoonel on kasutatud ainulaadset fassaadilahendust – kõiki seinu katavad LED-paneelid, mis võimaldavad kuvada 360 kraadi ulatuses nii staatilist kui liikuvat pilti. Sisuliselt on kogu hoone fassaadi võimalik kasutada suure ekraanina. 

Neemelo sõnul sooviti lisaks päiksevarjestusele teha hoonet veelgi silmapaistvamaks, mille tulemusel tekkis mõte paigaldada varjestuse sisse LED-valgusribad. "Töötasime lahenduse välja koostöös arhitekti ja ehitajaga pärast projekteerimistööde lõppemist. Fassaadile on paigaldatud umbes 105000 RGB LED-riba, mis on kõik peidetud päikesevarjestuslamellidesse,“ selgitas Neemelo.

Maja projekteerinud arhitekt Tormi Soovälja sõnul muutis projekteerimise keerulisemaks ebakorrapärasest krundi kujust tulenev hoone kuju. Huvitav oli Soovälja sõnul hoone fassaadi varjestuse ja valgustusega tegelemine. "Uuenduslik oli LED-valgustite paigaldamine fassaadilamellidesse. Levinud on LED-ekraanide eraldi kinnitamine fassaadile, Exploreri puhul on aga juhitavad LED-valgustid integreeritud hoone fassaadielementidesse,” märkis Sooväli.

"Hoone parema sisekliima tagamiseks kaeti klaasfassaadid vertikaalsete ja horisontaalsete lamellidega. Selline kogu fassaadi ulatuses varjestuse kasutamine ei ole büroohoonete puhul levinud," rääkis Sooväli. Väljakutseid pakkus Soovälja sõnul ka hoone tehnoseadmete n-ö peitmine, et need katuselt ei paistaks. 

Ärihoone haldamine on tänu moodsatele seadmetele mugav ja kulutõhus – hoone automaatikasüsteem aitab haldajal hoonet mugavalt ja säästlikult majandada. Näiteks kuvab süsteem jooksvalt iga korruse ja ruumi süsinikdioksiidi taset. "Kui kusagil tõuseb süsinikdioksiid üle kriitilise taseme, avab süsteem automaatselt klapi ning lisab ventileeritavat õhku,“ selgitas Neemelo. Kuna hoone katusele on paigaldatud päikesepaneelid, näitab süsteem ka, kui palju need igal ajahetkel energiat toodavad.

Lisaks on jälgitavad jahutusandmed – temperatuurid ja kas jahutust toodab kompressor või toimub see muul moel.   

Töö käigus tehti mitmeid muudatusi

Exploreri ärihoone ehitas AS YIT Ehitus. "Meie kui ehitaja vaatenurgast oli hoone põhiprojekt valmis juba enne hanke väljakuulutamist," märkis ettevõtte ehitusdirektor Toomas Rapp. Ta lisas, et sisuliselt tähendas see, et pigas oli arhitektuurne lahendus ja tehnosüsteemide põhiloogika.

YIT Ehituse rolliks jäi koostöös tööde tellijaga teha hoonele tööprojekt. Rapi sõnul sai hoone lõpuni projekteerimisel alusks, et kui ärihoone oli projekteeritud eesmärgiga saada sellele LEED Goldi rohemärgis, siis töö käigus püstitati koostöös veelgi kõrgem eesmärk – LEED Platiniumi rohemärgis.  

Rapp lisas, et keerulisemaiks väljakutseks oli alumiiniumfassaadi päiksesirmide kinnitamine, ehk vajaliku sõlme väljatöötamine koostöös fassaadiehitajaga METEK Alumiinium. “Teostada sõlm selliselt, et ei tekiks fassaadi külmasilda, oli väljakutse," märkis Rapp. "Fassaadi juures oli keeruline veel meediafassaadi tehniline lahendus – sellist suurt LED-ekraani lähiümbruses ega Skandinaavias kuskil loodud pole,” märkis Rapp.

Töö käigus tehti ehitaja sõnul koostöös tellijaga ka mõned muudatused. Näiteks täiendati hoone kandekonstruktsiooni lahendust, mille materjaliks oli algses projektis ette nähtud raudbetoon. "Muudetud lahenduses sai kandekonstruktsioon tehtud järel-pingebetooniga, mis võimaldas vähendada armatuuri ja betooni kogust märgatavalt," märkis Rapp.

Lisaks muudeti hoone välipiirde- ning kütte- ja ventilatsioonilahendusi. Büroopinnad varustati näiteks õhuhulka juhtivate VAV-klappidega. Rapi sõnul on igal korrusel neli büroopinda ning VAV-klapp lisati iga büroopinna sissepuhke ja väljatõmbe torustikule. "Valikusse jäid klapid, mida juhitakse igasse ruumi paigaldatud CO2-anduritega. Antud muudatus oli vajalik just LEED Platiniumi energiamärgise nõuete täitmiseks," märkis Rapp.