Statistikaameti hirmujutust polnud kasu

Ettevõtetest, kelle ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli reedel, esitas küsimustiku vaid 30%, teatas statistikaamet.

Alles kuu aega tagasi kirjutas statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup Äripäevas, et ettevõtte kompleksseid majandusaasta aruandeid laekub liiga vähe, mistõttu rakendab amet tänavu suvest andmete esitamata jätjate vastu 300eurost sunniraha. 

See tekitas pahameelt ettevõtjates, kes pidasid meedet liiga karmiks. „Kartsin, et see trahv ükspäev tuleb ja kui seda uudist nägin, läksid mul hambad risti, vererõhk tõusis ja läksin näost punaseks,“ ütles ASi Tamult tegevdirektor Andrus Taal Äripäeva artiklis. 

Nüüd selgus, et jutust sunniraha kehtestamise kohta pole tolku olnud. Aruande laekumine jäi tavapärase 30% ringi.

Statistikaamet nimetas pressiteates, et amet on igal aastal selgitanud andmete esitamise vajalikkust ja vähendanud esitamisega kaasnevat halduskoormust. Kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on keskmiselt 80% tema EKOMARi küsimustikust statistikaametile juba eeltäidetud, seisis pressiteates. 

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup nentis pressiteates, et tänavu hajutati esimest korda EKOMARi esitamise tähtaega ja sõltuvalt ettevõtte tegevusalast jääb see vahemikku 1.–8. juuli. "Samas nende ettevõtete hulgas, kelle tähtaeg oli 1. juulil, oli laekumisprotsent ikkagi napilt 30% piiri peal," ütles ta. Andmete järelkorje tõstab küsimustiku laekumisprotsendi 70%-le, ent on aja- ja ressursimahukas nii andmeesitajale kui ka -kogujale, seisis pressiteates.

Kuidas sunniraha vältida?

Sel aastal peab EKOMARi küsimustiku esitama ligi 8000 ettevõtet.

Statistikaamet kutsub EKOMARi andmeesitajad kolmapäeval enda juurde, et andmete olulisust selgitada ja nende laekumist parandada. Kohtumisel selgitatakse, miks tuli statistikaamet välja sunniraha rakendamise plaaniga ja mida ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võetakse, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.