Võlakirjade avalik pakkumine börsil oleks olnud kulukam kui pankade pakutu, ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.
- Tallinna Sadama finantsjuhi Marko Raidi sõnul on oleks võlakirjade avalik pakkumine börsil osutunud pankade pakutavast kulukamaks Foto: Andres Haabu / Äripäev
Võlakirjade emiteerimisega makstakse parvlaevade projekti eest. Kui seni oli parvlaevade ostu rahastatud lühiajaliste laenude ja sadama enda rahavooga, siis nüüd sõlmiti selleks kümne aasta pikkune leping.
Tallinna Sadama finantsjuhi Marko Raidi sõnul oleks sadam olnud huvitatud veelgi pikemast lepingust, kuid kohalikud pangad seda ei soovinud. „Ütleme nii, et kui finantseerija oleks olnud Euroopa Investeerimispank, oleks me tõenäoliselt sõlminud 20aastase lepingu,“ ütles Raid.
Lepinguni jõudmiseks kuulutati juunikuus välja finantseerimiskonkurss, kus Raidi sõnul osalesid kõik Eestis kanda kinnitanud suuremad pangad. „Swedbank, SEB, Danske, OB (endine Pohjola), huvi tundis ka Handelsbanken, kuid pakkumist ei teinud,“ loetles ta.
Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 28. juunil. Raidi sõnul tunnistas mõni osaline, et Brexiti tulemus oli ootamatu ja see takistas neil head pakkumist tegemast. "Samas toimus esiotsas tihe rebimine,“ ütles ta. Võitlus käis 2–3 panga vahel, järgmistega olevat olnud juba selgem vahe.
Võitja valiti puhtalt parima hinnapakkumise järgi. Muud sadama jaoks olulised faktorid olid Raidi sõnul juba hankekutses kirjas. Seda, mis intressiga Swedbank konkursi võitis, Raid ei avaldanud, kuid sõnas, et see jäi alla 1,5%.
Swedbanki panganduse divisjoni juhi Heiki Raadik ütles, et tehingu detaile ta kommenteerida ei saa. Küll aga lubas ta, et Swedbank osaleb kindlasti ka tulevastel Tallinna Sadama hangetel.
Börsile minek oleks kallim olnud
Küsimusele, miks ei tahetud võlakirju börsile viia, vastas Raid, et paradoksaalsel kombel oleks avaliku emissiooni korraldamine olnud kallim. „Kümneaastase instrumendi puhul võiks see olla suisa ühe protsendi võrra kallim ehk siis kuni 2,5%,“ võrdles Raid.
Järgmisel aastal on Tallinna Sadamal plaanis emiteerida veel 105 miljoni euro eest võlakirju. Nimelt saabub kolme võlakirjaemissiooni lunastustähtaeg. Seda, mil viisil siis rahastus leitakse, ei osanud Raid veel täpselt öelda. „Tõenäoliselt korraldame jälle konkursi, kuid me veel ei tea, mis olud aasta pärast valitsevad,“ selgitas ta.
Võimalike kosijatena näeb Raid taas kohalikke panku ja rahvusvahelisi finantseerimisasutusi nagu European Investment Bank või Nordic Investment Bank. Variandina nimetas ta ka emiteerimist rahvusvahelisel turul. „Võib-olla on keegi veel Euroopa Liidust lahkunud või juurde tulnud,“ möönis Raid.
Tallinna Sadama prognoositav võlakoormus selle aasta lõpuks on 250 miljonit eurot.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.