Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parvlaevade nimel: Tallinna Sadam emiteerib võlakirju

    Tallinna Sadama finantsjuhi Marko Raidi sõnul on oleks võlakirjade avalik pakkumine börsil osutunud pankade pakutavast kulukamaksFoto: Andres Haabu / Äripäev

    Võlakirjade avalik pakkumine börsil oleks olnud kulukam kui pankade pakutu, ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.

    Võlakirjade emiteerimisega makstakse parvlaevade projekti eest. Kui seni oli parvlaevade ostu rahastatud lühiajaliste laenude ja sadama enda rahavooga, siis nüüd sõlmiti selleks kümne aasta pikkune leping.
    Tallinna Sadama finantsjuhi Marko Raidi sõnul oleks sadam olnud huvitatud veelgi pikemast lepingust, kuid kohalikud pangad seda ei soovinud. „Ütleme nii, et kui finantseerija oleks olnud Euroopa Investeerimispank, oleks me tõenäoliselt sõlminud 20aastase lepingu,“ ütles Raid.
    Lepinguni jõudmiseks kuulutati juunikuus välja finantseerimiskonkurss, kus Raidi sõnul osalesid kõik Eestis kanda kinnitanud suuremad pangad. „Swedbank, SEB, Danske, OB (endine Pohjola), huvi tundis ka Handelsbanken, kuid pakkumist ei teinud,“ loetles ta.
    Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 28. juunil. Raidi sõnul tunnistas mõni osaline, et Brexiti tulemus oli ootamatu ja see takistas neil head pakkumist tegemast. "Samas toimus esiotsas tihe rebimine,“ ütles ta. Võitlus käis 2–3 panga vahel, järgmistega olevat olnud juba selgem vahe.
    Võitja valiti puhtalt parima hinnapakkumise järgi. Muud sadama jaoks olulised faktorid olid Raidi sõnul juba hankekutses kirjas. Seda, mis intressiga Swedbank konkursi võitis, Raid ei avaldanud, kuid sõnas, et see jäi alla 1,5%.
    Swedbanki panganduse divisjoni juhi Heiki Raadik ütles, et tehingu detaile ta kommenteerida ei saa. Küll aga lubas ta, et Swedbank osaleb kindlasti ka tulevastel Tallinna Sadama hangetel.
    Börsile minek oleks kallim olnud
    Küsimusele, miks ei tahetud võlakirju börsile viia, vastas Raid, et paradoksaalsel kombel oleks avaliku emissiooni korraldamine olnud kallim. „Kümneaastase instrumendi puhul võiks see olla suisa ühe protsendi võrra kallim ehk siis kuni 2,5%,“ võrdles Raid.
    Järgmisel aastal on Tallinna Sadamal plaanis emiteerida veel 105 miljoni euro eest võlakirju. Nimelt saabub kolme võlakirjaemissiooni lunastustähtaeg. Seda, mil viisil siis rahastus leitakse, ei osanud Raid veel täpselt öelda. „Tõenäoliselt korraldame jälle konkursi, kuid me veel ei tea, mis olud aasta pärast valitsevad,“ selgitas ta.
    Võimalike kosijatena näeb Raid taas kohalikke panku ja rahvusvahelisi finantseerimisasutusi nagu European Investment Bank või Nordic Investment Bank. Variandina nimetas ta ka emiteerimist rahvusvahelisel turul. „Võib-olla on keegi veel Euroopa Liidust lahkunud või juurde tulnud,“ möönis Raid.
    Tallinna Sadama prognoositav võlakoormus selle aasta lõpuks on 250 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.