Mis vaevab Jaapani majandust?

Pole inimesi, pole kasvu

Jaapanil on maailma vanim elanikkond: 26,3% elanikkonnast on vanem kui 65 eluaastat. Võrdluseks, globaalne mediaannäitaja on 17,8%. Jaapanis on lisaks sellele ka madal sündimuse tase ning immigrantide hulk riigis on väike: kogu Jaapani elanikkonnast moodustavad välisriikidest tulnud inimesed vaid 1,6%. Taas võrdluseks, globaalne mediaannäitaja on 12,2%.

Lisaks vähesele rahvastiku kasvule ei ole asjalood positiivsed ka majanduses. 1990. aastate alguse majanduskasv kukkus Jaapanis kolinaga kokku. Riik on pärast seda aastaid olnud deflatsioonis ning samaaegselt muutus riigi majanduses üha suuremaks probleemiks puuduolevate töökäte arv.

Hoolimata valitsuse korduvatest pingutustest inimesi tarbima õhutada pole rahvas rohkem kukrut kergendama hakanud. See on kaasa toonud selle, et Jaapani ettevõtted on suurendanud investeeringuid välismaale. Kuna regulatsioone pole endiselt leevendatud, pole esialgu näha, et see trend nii pea muutuks. Mõistagi tähendab see kõik ka seda, et inimeste palgatase on stagneerunud ning kasv on minimaalne.

Abenomics tõstis laenukoormat

Jaapanil on paljude teiste riikidega võrreldes meeletu laenukoorem, mida on väga suurel määral kasvatanud Jaapani praeguse peaministri Shinzo Abe varasemad ideed majandust elavdada. Kuigi Abe majanduskava on suutnud nõrgestada jeeni ning kasvatada ettevõttete tulubaasi, on palgataseme ning sisetarbimise kasv olnud tagasihoidlik.

Jaapani riigivõlg ulatub praegu 246,6% sisemajanduse kogutoodangust, globaalne mediaannäitaja ses vallas on 82,2%.

Kuna võlg on väga suur, on Jaapani valitsus proovinud kehtestada ettevõtetele käibele kehtestatud müügimaksu tõstmist. Kui paari aasta eest maksutõus sisse viidi, tõi see endaga kaasa tarbimise languse ning Jaapani majandustulemused kukkusid. Riigivõla seisukohast on Jaapan keerulises positsioonis: kuigi riik lükkas maksutõusu edasi, kartes, et majandus kukub jälle langusse, on see olnud siiski pettumuseks investoritele, kes leiavad, et Jaapan peaks oma võlga vähendada püüdma.

Keskpank hädas

Jaapani keskpank on olnud hädas inflatsiooni suurendamisega. 2013. aastal alustas Jaapani keskpank varade ostmise programmiga. Stiimulprogrammi tulemusena õnnestus küll jeeni nõrgestada ning kuni selle aasta alguseni nägid sellest otsest kasu ka ettevõtted: kasuminumbrid kerkisid ning aktsiate hinnad tõusid. Teisalt pole siiski tarbimise kasv olnud eriti märkimisväärne ning 2 protsendi suurune inflatsioonieesmärk on jätkuvalt vaid unistus. Käesoleva aasta käigus on jeen paraku taas tugevnenud.