Krediidiinfo värskest Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2016. aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6%. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades.
Aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõlgade summad moodustasid kokku ligi 34,6 miljonit eurot. Sektoritest pea kolmekordistas maksuvõlga mäe- ja töötlev tööstus. Maksuvõlg vähenes vaid finants- ja kindlustus- ning hulgi- ja jaekaubandussektoris. Mediaankeskmine maksuvõla summa oli 2499 eurot, mis on kolme viimase aasta kõrgeim.
Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal püsib aastaga võrreldes samal tasemel, kokku jäi riigile võlgu 5,4% ehk 4000 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima maksuvõlglaste osakaaluga paistavad silma majutus- ja toitlustussektor (10,5%), ehitussektor (10%) ning mäe- ja töötleva tööstuse sektor (9,1%).
Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad seevastu vähenesid aastaga 27,2%, jäädes püsima 24,2 miljoni euro tasemele. Maksehäirete summad vähenesid enim majutus- ja toitlustus- ning veondus ja laondussektoris. Mõningane vähenemine toimus ka mäe- ja töötleva tööstuse sektori võlasummades, kuid siiski moodustavad need üle poole (60%) maksehäirete kogusummast. Mediaankeskmine maksehäire summa oli 928 eurot.
Maksehäiretega ettevõtete arvu osakaal langes aastaga pea kõikides valdkondades. Kokku on maksehäiretega 2,6% ettevõtetest ehk 1960 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus- ja toitlustussektoris (5,3%) ning ehitussektoris (4,8%).
Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal on 2016. aasta augusti seisuga langenud ja jõudnud majanduse stagnatsiooniperioodi väljendava 11,3%-ni, mis näitab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on konservatiivne ja müügitegevus väga loid.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Valimi suurus on 74 495 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Krediidiinfo ettevõtete maksekäitumise statistika eesmärk on jälgida ja vajadusel reguleerida ettevõtete krediidihindamise metoodikat, et võimaldada otsuste tegijatele kvaliteetset krediidialast informatsiooni.