• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasv tuleb tööstustele raskelt

    Tööstusettevõtete tootmismahud kasvavad, kuid nende juhtide optimism jääb mõõdukaks.

    „Midagi lihtsat ei ole. Tööd on palju ja tuleb palju vaeva näha, et plaanid täidetud saaks,“ ütles kaablitootja Draka Keila Cables juht Tarvo Leppik. Ettevõttele annab uusi võimalusi eelmisel aastal avatud uus tootmisliin ning natuke ongi kasvanud tootmine nii Eestisse kui ka väljapoole, kuid tohutut hüpet Leppik ei näinud.
    „Meie ettevõtte mahud sõltuvad väga ehitusmahtudest ja ka Eesti Energia investeeringuplaanidest. Kahjuks ei ole Eesti Energia järgmise aasta plaane näinud, aga me loodame, et nad jätkavad samas mahus. Mis puudutab ehitust, siis me erilist kasvu ei julge prognoosida. Loodan, et see jätkab vähemalt samal tasemel. Siis väga hull ei ole,“ leidis Leppik mitte üleliia optimistlikult.
    2protsenti oli statistikaameti andmetel tootmine juulikus möödunud juulist suurem.
    Elektroonikafirma Enics Eesti juht Jaanus Aal tõdes, et võrreldes eelmise aastaga tootmine kasvab ja praegu on tellimustega hästi. Selle taga on tema sõnul aga raske töö. „Turg ei ole kasvanud. Me oleme ise püüdnud turust rohkem kasvada,“ ütles Aal ja lisas, et tuleb lihtsalt müügi pärast rohkem pingutada ja seetõttu otsivad nad endale juurde veel müügijõudu.

    Tööstussektor kasvab vaevaliselt

    Kuigi juulis suurenes tööstustoodang 2%, tuli see selle arvelt, et sel aastal oli kaks tööpäeva vähem kui möödunud aasta juulis. Tööpäevade arvuga korrigeerimata toodeti tööstuses aga 3% vähem toodangut kui aasta varem. Tööstussektori kasvu toetas juulis kõige enam elektrienergia tootmise 46protsendiline suurenemine, samas kui mäetööstuses põlevkivi kaevandamismahu 20protsendiline langus pidurdas selle tööstusharu kasvu.

    Töötleva tööstuse tootmismahu paranemist pidurdab nõrk eksport. Juulis vähenes töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 6%. Kuigi meie peamiste kaubanduspartnerite majandusprognoosid näitavad välisnõudluse paranemist (riigiti on pilt erinev) ning ka hindade langus taandub, ei paku see tõenäoliselt tööstussektori ja kogumajanduse kasvu kiiret paranemist veel lähiajal. Samas ootame me järgmisel aastal majanduskasvu paranemist veidi tugevama ekspordikasvu ja investeeringute toel.

    Tõnu Mertsina
    Swedbanki peaökonomist 
    Puidutööstuse Lemeks juhi Jüri Külviku sõnul on nende ettevõtted keskmiselt tootmist suurendanud 3–5 protsenti. August oli nende jaoks kehvapoolne, kuid septembriks on näha mõningast elavnemist. Külvik ütles, et Euroopas ei ole nõudlus suurenenud, kuid nad on suutnud müüki kasvatada teiste Euroopa tootjate arvel. Järgmiseks aastaks loodavad nad 5–10protsendilist käibe kasvu.
    Tootmise kasvu pidurdab kallim tööjõud
    Tekstiilitööstuse Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul on nende tootmine kasvanud hästi ja nii käive kui tootmismaht on olnud suurem kui eelmisel aastal. Möödunud aastal kasvas Wendre müügitulu varasema aastaga võrreldes 9,45 miljoni euro võtta ehk 12,8 protsenti.
    Roosaare sõnul on jätkuva kasvu taga see, et nende kliendid toimetavad isegi paremini kui prognoositud ning kasvavad rohkem kui turg tervikuna. Lisaks on hästi läinud kaubaks ka uued tooted ja sarjad. „Praegu oleme kenasti tööga kaetud ja mõnes lõigus võiks isegi rohkem müüa, kui suudaks ära toota. Sedapidi on seis positiivselt väljakutsuv,“ ütles Roosaar ja märkis, et nad tegutsevad pidevalt selle nimel, et oma mahtu veelgi kasvatada.

    Toodangu mahu suurenemise tõi eelkõige puittoodete ja elektriseadmete tootmise kasv.

    Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes veel tekstiiltoodete, mootorsõidukite ja mööbli tootmine.

    Toodang vähenes elektroonikaseadmete, metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises.

    Roosaare sõnul tahavad nad järgmisel aastal kasvada veel rohkem kui tänavu. Kasvu kiirust võtab aga maha palgasurve ja oskuskliku tööjõu vähesus. „Tööjõu poole pealt on kindlasti surve olemas. Teistpidi eks see viib jälle automatiseerimise ja efektiivsemas tootmiseni ning võib-olla ka suurema mahuni, siis üldkulude osakaal natuke ikkagi väheneb,“ leidis Roosaar, et olukorda on võimalik lahendada. 
    Tekstiilitööstus kardab Brexiti mõju
    Ühe ohuna näeb Roosaar segadust Suurbritannia turul, kus Brexiti mõju hakkab tema sõnul varem või hiljem jõudma tarbijateni. „Impordihinnad tänu naela madalamale kursile ikkagi tunduvalt tõusevad ja seda, kuidas see tarbimist mõjutab, on veel raske öelda,“ lisas ta.
    Roosaare sõnul turg tervikuna seetõttu pigem kahaneb, aga nende jaoks siiski loodetavasti mitte, sest neil on projektid uute klientidega. „Meil on Euroopa põhiturgudel iga aasta maht ikkagi kasvanud ja seal on seda kasvupotentsiaali küll ja küll," arvas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Raadiohommikus: kuidas säästa kõrge elektri hinna juures kümneid tuhandeid eurosid?
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.