Maksuamet hakkab läbi hammustama dividendiskeeme

Esimesest novembrist peavad äriühingud, kes saavad oma mitteresidentsest tütarettevõttest dividendi, olema valmis maksuhaldurile seletama, miks neil üldse on tütarettevõte välismaal. Nimelt hakkab kehtima dividendide maksustamise seaduse muudatus, mille eesmärk on kindlaks teha, et mitteresidentne tütarettevõte pole loodud vaid maksuvabastuse saamiseks.

Teisisõnu, kui äriühing ei suuda maksuhaldurile tõestada, et tütarettevõte on teise riiki rajatud ärilistel põhjustel ja omab seal piisavat majanduslikku tegevust, jääb ta Eesti maksuvabastusest ilma.

Puudutab sadu

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik selgitas, et muudatus teeb selgemaks, kuidas käib majandusliku tõlgendamise reegli rakendamine praktikas. Kuna iga äriühingu tegevust tuleb vaadata individuaalselt ja arvesse tuleb võtta mitmeid eripärasid, on edaspidi maksuhalduril täpsemad juhised, kuidas olukordi tõlgendada, ja ettevõtetele näpunäiteid, kuidas käituda. „Eelduslikult võiks see tulevikus vaidlusi vähendada,“ ütles Lemendik.

Ta lisas, et dividendi maksustamist puudutavate kontrollide puhul on kõige olulisem teha tihedat ja põhjalikku koostööd teiste riikide maksuhalduritega, kuna kahtluse puhul on üks võimaliku pettuse pool teises riigis. Maksuamet pole aega raisanud – juba praegu on Lemendiku sõnul käimas ka mõned selleteemalised maksumenetlused. „Nende menetluste tulumaksuriskid võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse. Seda, kas need riskid ka realiseeruvad, selgub aga menetluste käigus,“ rääkis ta.

Muudatus mõjutab kõiki äriühinguid, kes omavad välismaal asuvas tütarettevõttes vähemalt 10% osalust ja kes saavad seega dividendi edasimaksmisel emaettevõttesse 20% suuruse tulumaksu vabastuse. Eelmisel aastal said välismaal asuvast tütarettevõttest dividende 435 äriühingut. Äriühingute arv muutub aastate lõikes.

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis märkis, et maksuvabastust võidakse piirata näiteks juhul, kui ostetakse välismaal tegutsenud äriühing, võetakse sealt kasum välja ja müüakse pärast seda firma kohe maha. „Sel juhul võib öelda, et tehingul polnud muud sisu kui maksuvabastuse saamine,“ ütles ta. Millistel juhtudel aga veel piirangut rakendatakse, oskab Lehise sõnul paremini selgitada rahandusministeerium.

Suurendab bürokraatiat

Novembris muutub veel teinegi dividendiga seotud säte. Glikman Alvin & Partnerid advokaadi Priit Raudsepa sõnul on teine säte mõeldud võitlemaks hübriidsete instrumentidega, mis aitavad kontserni tulumaksu vähendada. Ta selgitas, et peetakse silmas selliseid instrumente, mis ühe riigi seisukohast on laenud ja teise riigi poolt vaadatuna hoopiski kapitalimaksed.

Nimelt riigis, kus instrument kvalifitseerub laenuks, saab kasumit ja seega tulumaksu vähendada laenuintresside maksmisega. Teises riigis, kus instrument kvalifitseerub kapitaliks, kvalifitseeritakse saadud laenuintress aga dividendiks. Dividendi saamine ning selle edasimaksmine on aga kindlate tingimuste täitmisel maksuvaba.

Muudatus ei puuduta ainult Eestit, vaid kogu Euroopat. Kevadel võeti vastu Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiiv. Raudsepa sõnul on hübriidsete instrumentide kasutamine rohkem levinud Lääne-Euroopas. „Arvan, et hoolikat ning detailidest huvitundvat ettevõtjat muudatused märkimisväärselt ei mõjuta,“ ütles ta. „Kindlasti tuleb aga juurde administreerimise kohustusi, sest teatud juhtudel peab hakkama maksuhaldurile täiendavaid dokumente esitama,“ lisas ta.

Raudsepp märkis, et dividendi maksustamise muudatuste üks põhjus on see, et mitmes riigis puudus seni seadustes üldine maksudest kõrvalehoidmisega võitlemise säte. Eestis eksisteerib see aga juba alates 2002. aastast ja kohtupraktika on seda tunnustanud varemgi.

Näiteid, kuidas maksuamet olukordi tõlgendab

Näide 1: Kolmanda riigi äriühing A omab osalust Euroopa Liitu registreeritud äriühingus B. Ta asutab ettevõtete vahele äriühingu C, millel on ettevõttega A soodsate tingimustega topeltmaksustamise vältimise leping.

Kui ettevõte C on loodud vaid selleks, et topeltmaksustamise vältimise lepinguga vähendada ettevõtte A maksukoormust, siis leping ei kehti. See tähendab, et ettevõte C ei tohi omada vaid vahendaja rolli.

Näide 2: Eesti residendist äriühing soovib teha investeeringu kolmandasse riiki, kus kehtib maksuvabastus kasumile ja dividendile kümne aasta jooksul. Saades sellest kolmandast riigist dividendi, tekiks Eesti äriühingul tulumaksukohustus 20%. Seda põhjusel, et vabastusmeetodi rakendamise tingimuseks on, et dividend või selle aluseks olnud äriühingu kasumi osa on tulumaksuga maksustatud.

Eesmärgiga maksukohustust vältida asutab Eesti residendist äriühing vahetütarühingu ELi liikmesriigis, kus kehtib 10% äriühingu tulumaksu määr. Seejärel jaotab ELi liikmesriigi residendist tütarühing kasumi Eesti residendist äriühingule. Kuna tütarettevõtte üks peamine eesmärk oli maksuvabastuse saamine, maksuvabastuse meetod ei kehti.

Näide 3: Eesti residendist äriühing toodab elektroonikaseadmeid ja äri laieneb kiiresti. Äriühing soovib asutada tootmistehase riigis, kus on väiksed tootmiskulud. Olles uurinud erinevate riikide majanduslikku ja poliitilist keskkonda, tootmiskulusid jm, valib ta kolm võimalikku asukohta. Ainult üks neist asub Euroopa Liidus ja kuna seal tütarühingut asutades saaks Eesti residendist äriühing välisriigis teenitud kasumi jaotamisel kohaldada ema-tütre direktiivist tulenevat vabastusmeetodit, otsustab ta ELi liikmesriigi kasuks.

Kuigi antud juhul lähtus äriühing lõpliku otsuse langetamisel sellest, milline tütarühingu asukoht oleks maksukulude poolest kõige soodsam, ei ole maksusoodustuse saamine tehase rajamise peamine või üks peamisi eesmärke.Tootmine on ka tegelikult teise riiki üle viidud. Seega rakendub antud juhul vabastusmeetod. Kui tegemist oleks kolme ELi liikmesriigiga ja tootmine oleks üle viidud liikmesriiki, kus on kõige madalam maksumäär, rakenduks samuti vabastusmeetod, kui tootmine on reaalselt (mitte näiliselt) üle viidud.

Allikas: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse seletuskiri