Eesti Energia ootab nafta hinna tõusulainet

29. september 2016, 11:15
Eesti Energia kiivrid Auvere elektrijaamas.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160929/NEWS/160929654/AR/0/Auvere-elektrijaam.jpg

Eesti Energia kavatseb juhul, kui nafta hind tõuseb maailmaturul 60–65 dollari peale barreli eest, teha riigile ettepaneku ehitada veel üks Enefit280 tehnoloogial töötav põlevkiviõli tehas. Plaanil pole veel elujõudu, sest praegu kõigub nafta hind maailmaturul 48 dollari kandis.

Delovõje Vedomostiga vestles Eesti Energia plaanidest juhatuse liige Margus Vals.

Nafta hinna tõus 60-65 dollarile on võimalik, kuid võib osutuda lühiajaliseks – korraks võivad tõusu kaasa tuua näiteks tulekahjud Kanadas või torustiku ründamine Nigeerias. Kui kaua peab sobiv hind püsima, et saaksite teha otsuse hakata ehitama?

Energia turuhinnad on tõepoolest äärmiselt muutlikud, kuid see on reaalsus ja me peame sellega hakkama saama, et konkurentsis püsida. Samas on Enefit280 tehnoloogia kõige efektiivsem ja puhtam teadaolev põlevkivi väärindamise tehnoloogia, mis tööstuslikult toimib.

Sel aastal oleme teinud vajalikke eelprojekteerimisi ja muid ettevalmistusi. Praegu on vara prognoosida, kas ja millal otsus tehakse, sest see sõltub nafta pikaajalise turuhindade prognoosi kõrval ka paljudest teistest asjaoludest, sealhulgas omaniku tahtest. Meie eesmärk on tuua Enefiti tehnoloogia kulud alla nii, et uued investeeringud tasuksid ära hinnatasemelt 60–65 dollarit naftabarreli eest.

Millistele prognoosidele te toetute, et olla kindel, et tehas ei muutu ettevõtte rahale hauaks veel enne ehituse lõppu?

Eesti Energia toetub majavälistele ja ka ettevõttesisestele prognoosidele.

Milliseid investeeringuid teil selleks vaja on ja kas kaasate ka investoreid?

Investeerimisotsust õlitehase ehitamiseks praegu ei ole, seega pole mõtet sel teemal spekuleerida. Kui oleme sinnamaani jõudnud, räägime lähemalt ka rahastamise allikatest.

Mida te teete, kui nafta pakkumine turul ületab endiselt nõudluse, aga tarbimine jätkab langust? Mida teete sel juhul juba valmis või veel ehitusjärgus tehasega? Konserveerite ja kannate raha kahjumisse?

Erinevad prognoosid, sh EIA oma (USAs asuv Energy Information Administration – toim) ütlevad, et nafta ja muude fossiilsete kütuste tarbimine maailmas kasvab veel aastakümneid. Seda kinnitas möödunud nädalal sümpoosionil "Põlevkivi 100" ka mitu rahvusvahelist energiaeksperti. Eesti Energia hinnangul ei ole samuti veel niipea maailmas näha nafta tarbimise langust.

Kas olete kaalunud ka börsile minekut? Sel juhul määraks turg ja aktsionärid selliste investeeringute perspektiivikuse.

Börsile minek on üks võimalus rahastada meie plaane ja ideid, kuid börsile viimine on omaniku otsustada. Praegu on põlevkivist energia tootmine kindlasti konkurentsivõimeline ja on vale väita, et põlevkivi aeg on läbi. Aasta alguses püstitasid Narva elektrijaamad 25 aasta elektritootmise rekordi, möödunud kuul tootsime Narva elektrijaamadega üle 800 GWh elektrit. Selline kogus on viimastel aastatel iseloomulik pigem talvekuudele.

Oleme tootmise kaasajastamisse palju investeerinud ning meie tootmisvõimsus täidab kõiki rangeid keskkonnanorme. Kasutuskõlblikke põlevkivivarusid on Eesti maapõues veel üle miljardi tonni ning kindlasti tuleks neid parimal võimalikul moel väärindada. Põlevkivienergeetika annab Eesti SKPst umbes 4–5 protsenti – see on suur väärtus.

Millises olekus on praegu teie Jordaania projekt? Jordaania projekt edeneb, kirjutasime mais Hiinas Guangdong Yudean Groupiga alla aktsionäride lepingule, Yudean tuleb projekti 45%-lise osalusega investoriks. Nüüd ootame veel Hiina valitsuse kinnitust Hiina pankade antavale finantseeringule. Seni avaldatule lisaks saame täpsemaid kommentaare anda siis, kui finantseerimiskokkulepe on saavutatud.

Millised on Utah’ projekti tulemused? Utah' projekt on võrreldes Jordaania elektriprojektiga varajasemas staadiumis. Tegeleme Utah´s edasi keskkonnalubadega, järgmisel aastal peaksime need kätte saama. See on olnud suur töö. Lisaks tegeleme tehnoloogia konkurentsivõime parandamisega ning oleme üle vaadanud äriplaani, et leida lõpptootele madalamat omahinda võimaldav insenerlahendus. Oleme kohapeal vähendanud kulusid ja toonud suure osa arendustegevusest Eestisse.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2016, 10:54
Otsi:

Ava täpsem otsing