Tänasel Tööstuse Äriplaanil rääkis tuulikutootja Eleoni juht Oleg Sõnajalg prototüüptuuliku edust, Põhja-Eestisse loodavatest tuuleparkidest ning tuulikutööstuse kitsaskohtadest.
- Oleg Sõnajalg on koos enda venna Andresega leiutatud tuulikumudeli patendeerinud üle 150s riigis Foto: Andres Haabu
„See on küll minu isiklik arvamus, kuid arvan, et oleme püstitanud Guinnessi rekordi,“ rääkis Sõnajalg uue testtuuliku 3M116 efektiivsusnäitajatest, täpsemalt töökorrasoleku ajast. „85% oleks väga hea, 95% fantastiline, meie tuulikul oli see 98,3%,“ sõnas ta.
Esimene 3M116 tüübi tuulik pandi püsti 2007. aastal. Sõnajala sõnul oli selle taga 9 aastat tööd, üle 100 välisreisi ning üle 500 inseneri arendustöö. „Inimesed mõtlevad, et tuulik on nagu lego. Et see ehitatakse standardkomponentidest. Ei ole nii. Kõik osad on unikaalsed, kuni iga poldi ja seibini välja,“ selgitas Sõnajalg, miks üle 10 000 detailist koosneva tuuliku ehitamine nõnda aja- ja ressursimahukas oli.
3M116 tuulikuid hakatakse püstitama Põhja-Eestis 2019. aastal valmivasse Aidu tuuleparki, kuhu on planeeritud 30 tuulikut. Esimene neist peaks Sõnajala sõnul püsti saama selle aasta lõpuks. „Vundamenti praegu valatakse,“ avaldas ta. Selle aasta kevadel rääkis Sõnajalg Äripäevale, et eesmärk on Ida-Virumaale 2020. aastaks juurde luua 1400 töökohta.
Sõnajala sõnul on Eleoni eesmärk Eestis kõvemini kanda kinnitada. „Hetkel on Eleoni Eesti turu osa ca 28%. Tahame seda kolmekordistada,“ avaldas ta. Ettevõte teeb koostööd üle 30 partneriga 12 riigist.
Vastuseis kaitseministeeriumiga
Sõnajala sõnul on Põhja-Eestis töös kaks tuuleparki kokku 33 tuulikuga. Veel kaks on väljaarendamisel. Kuid kaheksas pargis on kaitseministeerium ehitusloa või arenduse peatanud. Põhjuseks asjaolu, et tuulikute suured liikuvad labad segavad radarite tööd, tekitades valehäireid. „Selle vastu on lihtne lahendus – lisaradarid,“ ütles Sõnajalg, lisades, et töö lahenduse leidmise nimel käib.
Teine probleem on see, et tuulikulabad püüavad kinni raadiolaineid ning tekitavad raadiosides müra. Ka selle vastu on tehnoloogia olemas ning jällegi on Sõnajala sõnul küsimus selle rakendamises.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.