Soome saatis Eestisse kolivatele firmadele hoiatuse

„Kui Eestisse siirduval ettevõttel on käsil Tekesi rahastusega projekt, võidakse see peatada,“ andis Tekes oma kommunikatsioonijuhi vahendusel teada. „Sest tingimused, milles rahastamisotsus tehti, on muutunud.“ Sama kahtib ka Tekesilt saadud laenude puhul, mida amet võib tagasi küsida.

„Me kasutame rahva raha. Mis oleks kasutegur, kui rahastaksime Eesti ettevõtet?“ küsis Tekesi finantsjuht Ari Grönroos.

Soomest Eestisse siirduvad ettevõtted on põhjanaabrite avalikule sektorile probleem. Mullu asutati äriregistris tervelt 611 soome omanikega firmat. Tänavu üheksa kuuga on neid 309.

Eestisse ümberkolimise põhjused on üldiselt teada – madalam maksukoormus ja elamiskulud. Aga kiidetakse ka Eesti bürokraatiat, majandusaruannete esitamise lihtsust, ja eriti maksuametiga suhtlust. „Soomes saadab maksuamet kirju paberil ja tahab vastust ka paberil. Elektrooniline asjaajamine maksuametiga ei õnnestu,“ lausus raamatupidamisfirma Tuokko juht Johanna Vironmäki.

Kõnekeskuse Baltic Initiative omanik Joni Juusela asutas ettevõtte Eestisse, kui taipas, et siin on lihtsam büroopinda ja inimesi hankida, vihjates Eestis õppivatele Soome tudengitele, kes saavad talt lisateenistust.

„Viru hotelli kõrval saab 120ruutmeetrise büroopinna 1500 euro eest kuus. Helsingis maksad viis korda enam. Lisaks on ka netiühendus, raamatupidamine ning büroo koristamine Eestis palju odavam,“ loetles Juusela.