Ärma afääris suunati torud EASi eksjuhtide poole

Nii rahandusministeeriumi kui ka EASi tellitud, KPMG tehtud auditile tuginedes saatsid EASi juhid ja ettevõtlusminister Liisa Oviir kriitikanooli endise EASi juhtkonna suunas. Näiteks toonane EASi juhatuse liige Maria Alajõe ja ainsana Ärma talu toetamise otsuse allkirjastanu tunneb Toomas Hendrik Ilvest vähemalt paarkümmend aastat.

„Auditid ütlesid, et EAS on raha tagasi küsimisel teinud mitmeid vigu,“ möönis pressikonverentsil EASi nõukogu esimees Erki Mölder. „Meie kõige suurem etteheide on, et otsus, mis EAS 2012. aastal tegi, oli erakordselt soosiv taotleja suhtes,“ lisas ta. Põhjuseid, miks OÜ Ermamaa pidi tagasi maksma vaid 10% toetusest, ei tea väidetavalt keegi.

Õli lisas tulle ka Oviir. „Rahandusministeerium auditi järgi on 2012. aastal tehtud otsus täielikult argumenteerimata. Praegu on keeruline öelda, miks see nii on,“ sõnas ta. „Protsessi ei dokumenteeritud. Pole selge, kuidas ühe või teise järelduseni jõuti,“ selgitas Mölder mõlemast auditist vastu vaatavat.

Mölderi sõnul tõdeti auditite sisu arutlemiseks kokku kutsutud koosolekul, et mõni nädal tagasi EASis vastu võetud otsus jätta jõusse 10%-ne tagasinõue, sündis kiirustades. Ka EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg tõdes, et Toomas Hendrik Ilvese avaldusele loobuda turismitalu pidamisest läkitati tagasinõude teatis väga kiiresti.

Nii Tombergi kui ka Mölderi sõnul ulatuvad probleemi juured 2012. aastasse ja tollal vastu võetud otsuse juurde. Tombergi sõnul on rahandusministeeriumi auditi valguses selge, et kaalutlusalus, mille põhjal protsent paika pandi, ei olnud õige. „2016. aastal olid juhatusel väga piiratud vahendid otsuse muutmiseks,“ ütles Mölder, lisades et millegi sisulise muutmiseks oleks pidanud täiesti uut tagasinõudemenetlust alustama. 

Küsimusele, kas EAS oleks korraldanud auditi ka juhul, kui nad poleks avalikkuse turmtule alla jäänud, vastas Mölder jaatavalt. Tema väitel tundis ka EASi juhatus, et 10% tagasinõue on ebaõiglaselt väike.

Saaga jätkub

Kuna toetuse algpunkt on Euroopa Komisjon, on sel õigus uue info valguses hakata ka raha välja nõudma. „Juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab raha tagasi küsida, maksab EAS selle tagasi enda vaietefondist. Siis asutakse seda tagasi küsima OÜ Ermamaalt,“ rääkis ühe võimalikest stsenaariumitest lahti EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg. Millal komisjoni otsus tulla võiks, asjaosalised öelda ei osanud.

Sõltumata Euroopa Komisjoni otsusest, hakkab EAS suure tõenäosusega asja uuesti puhtalt lehelt uurima. Kas, kui palju ja millal Ermamaalt raha tagasi nõutakse, selgitaks Tombergi sõnul menetlus. Keerukust lisab EASi juhi arvates ka olukorra unikaalsus – teist kümne aastase „pausiga“ projekti EASi laualt läbi käinud ei ole. Menetluse alustamiseks on Tombergi sõnul neil aega kolm kuud. „Kuid katsume kiiremini teha,“ sõnas ta.

EAS hakkab tubliks

Mölder raputab enesele ja EASile tuhka pähe, Oviir hakkab enda sõnul asjadel silma peal hoidma. „Minu ülesanne on jälgida, et nõukogu ja juhatus teevad muudatused ja parandused, et enam ei saaks selliseid juhtumeid olla. Et me ei oleks olukorras, kus me 2016. aastal ei tea, miks 2012. aastal mingeid otsuseid tehti,“ sõnas ta, toonitades et see on halb nii EASile kui ka toetuste taotlejatele. „Mitmete poolte huve on oma hoolsuskohustuste täitmatajätmisega riivatud.“

Oviiri sõnul on tal plaanis küsida ka juristi arvamust 2016. aasta otsuse õiguslikkuse ning edasise mõju kohta. „Kui see on selgeks saanud, on EASi nõukogu ja juhatuse vastutus sellele reageerida,“ jätkas ta.

Mölderi sõnul on alati ka toetatul võimalik enda seisukohta muuta. „Olen üsna kindel, et toetuse saaja on lugenud rahandusministeeriumi arvamust. Peame andma talle natuke aega,“ sõnas ta. Tombergi sõnul on Ilvese jaoks endiselt laual ka variant turismitalu avamiseks. Selleks peab ta esitama EASi avalduse, mispeale sihtasutus hakkab asja vaagima.

.