Riigikogu juhatus otsustas, et senine kantselei direktor Maria Alajõe ei jätka oma ametikohal ja uueks juhiks saab Peep Jahilo, kelle ametiaeg algab 15. juulil ning kestab viis aastat.
- Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe riigikogu korruptsioonikomisjonis, mis arutas EASi ja Ermamaaga seonduvat. Foto: Postimees/Scanpix
Peep Jahilo töötab praegu Eesti suursaadikuna Hollandis, oma pikaaegse diplomaadi karjääri jooksul on ta olnud ka Eesti saadik Indias, Albaanias, Kreekas, Küprosel, Islandil ja Norras. Aastatel 2009-2012 oli Jahilo välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler, ta on töötanud samas ka siseauditi osakonna ja personaliosakonna peadirektorina.
Juhatus kuulutas riigikogu kantselei direktori konkursi välja jaanuaris ning konkursi korraldas personaliotsingu- ja konsultatsioonifirma Fontes PMP. Konkursile laekusid 26 kandidaadi avaldused. Fontes tegi 14 kandidaadiga intervjuud ning 5 tugevama kandidaadiga hindamised. Veebruaris esitas Fontes tehtud hinnangute ja intervjuude alusel riigikogu juhatusele kolm kandidaati.
Juhatus kohtus kolme kandidaadiga ning langetas otsuse pärast seda, kui kandidaate oli arutatud ka riigikogu vanematekogus. Vanematekogusse kuuluvad peale juhatuse riigikogu fraktsioonide esimehed.
2012. aastast riigikogu kantseleid juhtinud Maria Alajõe kandideeris ka uueks ametiajaks.
Alajõe tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu sügisel, kui selgus, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus küsis president Toomas Hendrik Ilveselt Ärma talu haldavale firmale OÜ Ermamaa eraldatud toetusest tagasi üksnes 10 protsenti. EAS lähtus tagasinõuet esitades EASi juhatuse 2012. aastal tehtud otsusest, tol ajal oli sihtasutuse juht Maria Alajõe.
Hiljem selgus, et Alajõe uuris 2012. aastal võimalust jätta toona presidendi eksabikaasale Evelin Ilvesele kuulunud firmale makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja kanda. Sel ajal majandus- ja kommunikatsiooniminister olnud Juhan Parts pidas sellist lahendust vastuvõetamatuks ning soovitas EASil kiri tagasi võtta.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?