Kehv kolmemees

„Kuidas suhtuda jalgpallimeeskonna management’i, kelle hoolealused on viimased kümme aastat järjepidevalt mänginud hindele kolm,“ küsib LHV suuromanik Rain Lõhmus. „Maitse küsimus: mõni võib karta, et võib ka minna veel hullemini ja soovib samal viisil jätkata. Mina soovitan pigem proovida vahetusi.“ Lõhmuse hinnangul jäävad Reformierakonna saavutused 10–15 aasta tagusesse aega.

Ka A. Le Coqi juht Tarmo Noop arvab, et rahuldav on Rõivasele õige hinne, sest pole välja pakutud ega ellu viidud suuri, majanduskeskkonda elavdavaid ideid, näiteks ettevõtete tulumaksu reform. Ekspordi elavdamisest on küll räägitud, aga jutuks on see jäänudki. Siiski on Noobi meelest hea, et riigi rahandus on hoitud korras, pole võetud koormavaid laene eesmärgiga raha lihtsalt laiali jagada. Tulevikku näeb Noop tumedates värvides: „Kardan, et ees ootavad erinevad maksutõusud, piirangud, ülereguleerimised ja raha laialijagamine ja laenude võtmine viisil, mis tegelikkuses ei loo väärtust. Tunne on, et saame valitsuse, mille peaminister on Jüri Ratas, aga mille juht on Jevgeni Ossinovski.“

Sotsioloog Juhan Kivirähki meelest aga ongi kolm – mis on domineerinud ka avaliku arvamuse küsitlustes – täitsa normaalne hinnang peaministrile. „Katastroofiliseks võiks olukorda pidada siis, kui negatiivsed hinnangud on selges ülekaalus ka rahuldava hindega võrreldes,“ selgitab ta. Kivirähk tunnistab, et jõulisusega pole Rõivas tõepoolest hiilanud. Ent Jüri Ratas ei paista tema meelest sugugi otsustusvõimelisem liider kui Rõivas. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul sobisid Rõivasele välisvisiidid, kohtumine maailma liidritega ja muud tseremoniaalsed ettevõtmised, poliitilise liidri ja eestvedajana oli ta aga läbikukkuja.

„Taavi Rõivase saavutuste kohta peaministrina ei oska midagi öelda, sest minu meelest neid ei ole olemas,” lajatab Graanul Investi omanik Raul Kirjanen.„Küll aga suhtun kriitiliselt Reformierakonna juhatuse ja volinike suutmatusse probleemidest aru saada ja nendele reageerida. Ma olen tükk aega olnud seisukohal, et Eesti poliitika on paksu samblasse kasvanud ja selle raputamine tuleb asjale ainult kasuks. Loodan, et uus koalitsioon ei sea esikohale mitte väärtuse (mida meil kahjuks on vähe) ümberjagamist, vaid kaasaaitamist väärtuse loomisele.”

„Rõivas ei sobinud peaministriks ja see oli aru saada kohe alguses,“ lajatab ettevõtja Jussi Pärnpuu. Reformierakonna tegemistel iseenesest pole häda olnud midagi, aga 2014 võimule saanud noorpoliitikute põlvkond keeras asja tuksi. „Tänapäevane elukutseline poliitik meenutab mulle veneaegset Leningradi parteikooli haridusega kommunisti, kellel on vaieldamatud pädevused igal elualal,“ ironiseerib ta. „Partei suunab lasteaeda juhtima – palun väga, järgmisena suunab partei allveelaeva juhtima – pole probleemi.“

Nn broilerite põlvkonda kirub maapõhja ka Kaupmees & Ko juhatuse esimees Mart Relve. „Praegu tagasi vaadates tundub, nagu oleks Rõivase tähetund olnud esinemine USA jutusaates „The Daily Show“, midagi muud märkimisväärset nagu meelde ei tulegi,“ põrutab ta.

Seevastu autoärimees Viktor Siilatsi meelest on hoopis positiivne, et Eesti poliitmaastikul on nii palju häid noori tegijaid: Kersti Kaljulaid, Taavi Rõivas, Jüri Ratas, Margus Tsahkna, Jevgeni  Ossinovski, Artur Talvik, Martin Helme jt. Võimaliku vasakpöörde asjus tahaks ta lähiajalugu meenutades aga öelda: „Oops, we did it again!“

Ettevõtja Olari Taali hinnangul on Taavi Rõivas tubli ja tulevikuga poliitik. „Rõivasele langes ülesanne olla peaminister ajal, kus poliitikas ja laiemalt ühiskonnas saavutas kriitilise massi arusaamine, et Reformierakond tuleb võimult kõrvaldada. Pärast Savisaare võimult kõrvaldamist oli see otsustatud.“ Eks nende valitsuste vahetamistega ole alati nii, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus, mõtiskleb Taal. „Aga peljata tuleb igasugust valitsust. Keegi on öelnud, et millal iganes istub mingi valitsus koos – alati on ohus kodaniku elu ja vara.“ 

Presidendiks kandideerinud kirjanik, endine reformierakondlane Jaak Jõerüüt keeldub samuti ühinemast „emotsionaalse totaalmanajate kooriga“. „Usun, et Reformierakond on ka ise ammu mõistnud, et miski pole igavene, isegi nende valitsemine,“ arutleb ta. „Reformi kontosse jääb plusspoolel mõndagi. Lahkuvat lühiaegset valitsust aga jääb tagantjärele iseloomustama kummaline tunne, mida ma nimetaksin kujundlikult tõmblevaks stagnatsiooniks.“

Üks väheseid, kellel on võimuliidu lagunemisest kahju, on Baltika juht Meelis Milder. "Ilmavaateliselt oli see Eesti jaoks päris hea ja tasakaalus kombinatsioon," leiab ta.

Paljud küsitletud juhivad tähelepanu sellele, et valitsuse vahetumine on normaalne demokraatlik protsess ja suurteks hirmudeks vasakpöörde ees ei ole alust. „Ma ei ühine kindlasti nende raevukate arvajatega, kes ütlevad, et kõik olnu oli väga paha ja on vaja riik võtta ära pahade (rikkurite, muidukargajate jne) käest ja anda rahvale tagasi,“ teatab professor Ene-Margit Tiit. „Normaalne on ka see, et valitsuse vahetus tähendab väikest võnkumist vasak-parem skaalal, mis küll tänapäeval nii täpselt parteide väärtusi ja hoiakuid ei iseloomusta kui eelmisel sajandil.“

Ka maksuekspert Lasse Lehis peab parteide roteerumist võimu juures opositsiooni normaalseks asjaks. „Kui üks erakond on liiga kauaks valitsema jäänud, tekib ühest küljest tüdimus ja teiselt küljest asendamatuse tunne, seda kõike me nägime,“ kõneleb ta. Lehise meelest on peaasi, et uus valitsus ei hakka kiireid maksumuudatusi tegema.

Vaimulik Jaan Tammsalu on kindel, et riik ei ole mudelauto, mida saab ühe nupulevajutusega kapitaalselt suunda muutma panna. „Ei usu ma ka Jüri Ratasest seda, et tema riigi vasakule keeraks. Ma ei usu, et ükski Eesti Vabariigi valitsus oleks tahtlikult tegelenud oma rahva elu ärarikkumisega. Nende võimaluste piires, mis meil on või mida on arvatud meil olevat, on kõik püüdnud parimat. Ka Taavi Rõivase juhitud valitsus.“

Teatrijuht Rein Oja ei usu, et nii erinevate programmidega erakonnad nagu IRL ja Keskerakond suudavad pikalt koos valitseda. „Või peab keegi ikka väga suuri ja põhimõttelisi järeleandmisi tegema, mis võib viia oma näo kadumiseni.“ Konflikt on Oja hinnangul loodavasse valitsusliitu sisse programmeeritud, sellepärast ei usu ta suuri muutusi ja ennustab, et uue valitsuse eesmärgiks jääb koospüsimine.

Filosoof Leo Luks näeb ohtu, et uus koalitsioon hakkab populistlikel eesmärkidel ressursse ühtlaste toetustena ümber jagama, näiteks igamehele 10 eurot juurde. Kõik sellised ettevõtmised jääksid pisku ümberjagamiseks, mis ei aita kedagi. Majandusteadlane Leev Kuum suuri muutusi tulemas ei näe, sest järgmiste valimisteni on vähe aega jäänud, valitsuspartneritel on muudatuste suhtes erinev arvamus ja suur soov eristumise kaudu silma paista.

Uue valitsuse suurim mure on majanduskasv, paneb koalitsiooni loojatele südamele kolumnist Ahto Lobjakas. „RE pärandab järglastele kümneaastase surutise,“ sõnab ta. „Kõik muutused peavad kasvuimperatiivi silmas pidama. Lisanduma peab visioon, julgus „jämehäälestada“.“

„Tugev ettevõtlus on riigi majanduse alus ning tagab ka tugeva sotsiaal- ja kaitsevõimekuse,“ märgib Selveri juht Kristi Lomp. „Sotsiaaldemokraatide, IRLi ja eriti Keskerakonna ridadest ei ole tulnud ühtki veenvat majandust edasiviivat ideed ning nende erakondade koosseisudes ei meenu ühtki majandusvaldkonnas tugevat isikut. See on loomulikult äärmiselt muret tekitav.“

Investor Kristjan Liivamägi tuletab samuti uuele valitsusele meelde, et ettevõtja vajadusi ära ei unustataks. Investor Jaak Roosaare armastab stabiilsust ja sellepärast temale „Refivahetus“ ei istu. Ainuke hea asi valitsuse vahetuse juures võiks tema meestelest olla meeldetuletus Reformierakonnale, et võim ei ole enesestmõistetav. Investor Keith Siilatsi põhimure on pensionisüsteemi kordategemine. Siilats olevat isegi määruse muudatuse teksti valmis teinud, aga vanas valitsuses polevat sellest keegi aru saanud.

Kesko Senukai Estonia endine juht Alo Ivask ootab uuelt valitsuselt üleminekut agressiivselt ootamiselt jõulisele, strateegiliselt kokku lepitud, ettevõtjaid kaasavale ja majanduskasvu kaudu kõigi inimeste heaolu kasvatavale tegutsemisele. „Ning loodetavasti ei rikuta seejuures ära seda, mis meil on hästi, aga millest potentsiaalsed investorid lihtsalt ei tea,“ lisab ta. „Seda on ka piisavalt.“

Elisa Eesti juht Sami Seppänen märgib, et Eesti senise valitsuspoliitika hea tulemus on minimaalse võlakoormusega riigimajandus. „Kahjuks ei käi riigiga sama jalga meie pealinna valitsemisstiil,“ tähendab ta. „Tallinn on hoopis teises olukorras, kuigi esindab suurt osa Eesti avalikust sektorist. Uues olukorras võiks võtta eesmärgiks selle, et Tallinn on viie aasta pärast Põhjamaade kõige vähem korrumpeerunud ja kõige läbipaistvama juhtimisega pealinn.“

Äripäev küsis hinnanguid lahkuvale peaministrile ja ootusi uue valitsuse suhtes kolmelt ja poolelt sajalt arvamusliidrilt, omanikult ja juhilt. Veerandsada küsitutest ei soovinud kommentaare anda kas soovimatusest poliitikasse sekkuda, põhjusel, et olukord on veel liiga segane, või ka isiklikel põhjustel. Sisulise vastuse andis poolsada inimest. Pikemaid kommentaare saab lugeda arvamusrubriigist.