Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Julge plaan: Eestisse sinimerekarpide kasvandus

    Heliose kirjastuse omanik Janno Joosep tahab püsti panna Eesti esimese sinimerekarpide kasvanduse, tema plaanidesse aga suhtutakse skeptiliselt.

    „Kõik on võimalik. Põhimõtteliselt saaks siin ka Lamborghinisid toota. Inimesed on üsna palju hüpanud tundmatus kohas pea ees vette. Eestis on see viimastel aastatel pigem iseloomulik. Osa inimesi tahab kõike proovida – võõras tundub nendele huvitav ja kasulik,“ on kalakasvataja ning kala- ja vähikasvatajate liidu juhatuse liige Aarne Liiv kriitiline. „Vesiviljelusse on palju uusi tundmatuid inimesi tulnud. Alustanud projektidega ja need ükskõik millises faasis pooleli jätnud.“
    Kasvandust plaaniv Janno Joosep usub oma ideesse ja kriitika üle ei imesta. „Vanad tegijad suhtuvad kõigesse, mis on uus, alguses skeptiliselt. Samas on teada, et Eestis on palju innovaatilisi asju: kes tahab vetikakasvandust tegema hakata, kes karbikasvandust.“
    Avalikkuse eest varju hoidev Joosep on laia haardega, tegutsedes eri valdkondades, alates kirjastamisest ja lõpetades parfümeeriaga. Karbikasvanduse plaanide taga on mehe firma Agro marine, mis nüüd vesiviljelusele keskendub. Joosepi viis aastat tagasi loodud ettevõte on varem kandnud nii Brinelli kui Bike & Ski nime.
    Bike & Ski, millele kuulub Viljandi rattakauplus, loodi uuesti nelja aasta eest. Läinud aastast on Joosep sellegi omanik. Joosepile kuulub veel tarkvara kirjastav Webread ja ärinõustamisega tegelev Eldest trade ning abikaasaga kahepeale omab Joosep raamatupidamisfirmat Berrichi. Peale selle on Joosepid parfümeeriaettevõtte Furcella juhatuses. Varem oli Joosep nüüdseks kustutamishoiatuse saanud raamatupidamisettevõtte Saldo Plus omanik.
    „Mõtteid ja ideid on. Mina olen peaasjalikult ikkagi kirjastaja. Kes teeb, see palju jõuab,“ kommenteeris Joosep.

    Peaasi, et asjast asja saab. See oleks vahva ettevõtmine.

    Priit Lulla
    kalakasvataja
    Otsib innovatiivsust
    Mõte sinimerekarbikasvandusest on Joosepi peas küpsenud umbes poolteist aastat. Pealegi ei ole Eestis sinimerekarpe ehk söödavaid rannakarpe kasvatatud. "Norras ja mujal tegeletakse sellega päris palju, tundub hea plaan. Innovatiivne,“ selgitas Joosep, kes laenas idee Norra ja Taani kasvandustelt, mille tööd vaatamas käis.
    „Ma ise väga usun sellesse,“ jätkas Joosep, kuid tõdes, et tal on korraliku tulusa kasvanduseni veel pikk maa käia. Esmalt on plaanis kevadel püsti panna katseliinid Saaremaa ja Hiiumaa lähistel: Soela väinas, Abruka saare lähedal, Lõmala sadamas ja Võirahul. Selleks ootab Joosep 50 aastaks mõeldud hoonestusluba Tehnilise Järelevalve Ametilt (TJA).
    Joosepi firma kirjutas TJAle saadetud taotluses, et karbid kasvaksid kolme kuni nelja sentimeetri pikkuseks. Keskkonnaamet lükkas selle enda saadetud kirjas ümber: siinses rannikumeres jäävad rannakarbid ainult kahe kuni kolme sentimeetri pikkuseks.
    Nende väiksus on ka põhjus, miks Joosep ei taha karpe inimeste söögilauale toota, vaid kasvatada loomasöödaks ja maheväetiseks. „Kui kasvanduse käima saame, siis arvan, et see on tulus. Saadavat biomassi on võimalik väga edukalt müüa,“ sõnas Joosep.

    Mitte ükski ettevõtja ei ole PRIAlt sinimerekarpide kasvatamiseks raha küsinud. PRIAle oli Janno Joosepi plaan uudis.

    Eestis on 50 suuremat ettevõtet, mis kasvatavad kala ja vähki. Kõige rohkem kasvatavad ettevõtjad vikerforelli, mis teeb kalatoodangu müügist 70%.

    Vähem kasvatatakse karpkala, angerjat, siiga, siberi ja vene tuura ning vähki.

    Rahulik start
    Joosep ja tema abikaasa Berit, kellele jääb firmas raamatupidaja roll, ei ole varem vesiviljelusega kokku puutunud, nii et nad vajavad teadlaste tuge. „Kui pilt on selge, kuidas karbid siin kasvavad, siis saab edasi minna. Tahame vaikselt peale hakata. Kui sinimerekarbid kasvavad hästi, siis on maailm suur ja lai ning ideid ja innovaatilisi mõtteid väga palju,“ rääkis Joosep. Näiteks saaks karpide kestast looduslikku kaltsiumi, mis hinnas on.
    Kasvanduse käimapanemiseks kasutab Joosep oma raha, peale selle soovib investoreid kaasata, kuid nende nimesid ei osanud ta veel välja käia. „Investori juurde peab minema, kui on konkreetne plaan. Meie alles katsetame. Oleme sellega vaikselt tegelenud igapäevaste toimetuste ja teiste äride kõrvalt. Elame-näeme.“
    Mitmete firmade, kaasa arvatud Agro marine’i asukohaks on märgitud Mõigu Ehituskoondisele kuuluv kinnistu. Firma omanikud on Aleksander Pajuri, Toomas Arumäe ja Härmo Lehtsalu – kõik kolm figureerivad ka Äripäeva rikaste edetabelis. „Me ei ole nendega tuttavad ausalt öeldes. Lihtsalt rendime nende käest ruume,“ selgitas Joosep.
    „Huvitav ettevõtmine, kasumlikkus probleem“
    Maaülikooli lektor Heiki Jaanuska kahtleb sinimerekarpide kasvatamise kasumlikkuses.
    Läänemeres on hiljuti juba sinimerekarpide testkasvatamisi tehtud, rääkis maaülikooli vesiviljeluse osakonna spetsialist Heiki Jaanuska. Nõrgad küljed on siinse vee jahedus, madal soolsus ja talvel jäätuv meri. „Seda ei pea isegi proovima, vaid on teada. Meie loodus ei ole nii helde, et suuta edukalt konkureerida mõne Vahemere kasvatajaga – suuri inimtoiduks mõeldud karpe on meil väga raske kasvatada,“ lausus Jaanuska.
    Karpe loomasöödaks kasvatades peab see Jaanuska hinnangul kujunema mahuäriks. „Huvitav ettevõtmine, kasumlikkus on probleem. Loomasööda hind on oluliselt väiksem kui inimtoiduks kasvatatavate karpide oma.“
    Kasulikuks peab Jaanuska seda, et sinimerekarbid puhastaksid reostatud Läänemerd. „Kusjuures nad puhastavad vett märkimisväärselt, kui seda ühel alal väga intensiivselt teha. Võib juhtuda, et mikroorganismid, keda karbid söövad, saavad otsa.“

    Janno Joosep kuulub Heliose Kirjastuse omanikeringi. Eelmisel aastal pääses firma gasellide ehk kõige kiiremini kasvanud ettevõtete edetabelisse. Aasta varasemaga kasvas Heliose käive 2,46 ja kasum 1,59 korda.

    Kalakasvataja Aarne Liiva sõnul on tüüpiline viga uue asjaga suurelt alustamine. Liiv pooldab, kui kasvandused arenevad loomulikul teel, mida Janno Joosep enda sõnul tahabki teha. Liiv jagas uuele tulijale soovitusi. „Tuleb teha katsekasvandused, väiksemahulised projektid. Pealegi nõuab see tööjõudu: lihtsamast töömehest kuni juhtajuni välja. Kõigil neil peab olema piisav kogemus, et sellel turul läbi lüüa.“
    Eestis toodetakse Liiva sõnul kõige rohkem vikerforelli, sest selle kasvatamise kogemus on pikim ja ostja on forelliga harjunud. „Võrdub sealihaga. Kui jaanalinnuliha müüma hakata, siis turg kasvab aeglaselt.“
    Teenib plusspunkte
    Kümme aastat kala kasvatanud Priit Lullale uue ettevõtja turuletulek meeldib. „Peaasi, et asjast asja saab. See oleks vahva ettevõtmine,“ kiitis ta.
    Lulla ei ole nii kriitilise suhtumisega kui Liiv, nentides, et üldiselt ongi vesiviljelus eestlastele võõras ala. „Karjakasvatuse ja põlluharimisega oleme siin aastatuhandeid tegelenud, emapiimaga antakse teadmised edasi, aga vesiviljelus on põhimõtteliselt alles paarkümmend aastat vana. Veeorganismide kunstlikes tingimustes kasvatamine on lapsekingades,“ rääkis Lulla ja viskas kivi ülikoolide kapsaaeda.
    „Nad ei tegele sellega, mis sektorit edasi aitaks. Karbikasvatust tuleks uurida, katsetada ja siis tuleb ettevõtja, kellel on teadlase tugi võtta. Vesiviljelusele keskendunud veterinaare Eestis näiteks ei ole,“ põhjendas ta.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.