Küll aga on veel segadust sellega, mida hakkab täpselt kujutama lubatud pangamaks. Kitt märkis, et loodetavasti saab asi selgeks lähipäevil. „Praeguseks on räägitud mingitest numbritest, mis on kümnekordsete kääridega. Ei kujuta ette, kas maks tuleb näiteks vara- või töökohapõhine või millest üldse täpsemalt jutt käib,“ arutles ta.

Kiti sõnul on väga positiivne, et ei kehtestatud ettevõtete tulumaksu, nagu kardeti. „Sellel, et jooksvalt kasumilt maksu ei võeta, on oluliselt laiem tähendus. Selle otsuse tagajärjed ulatuvad kaugele, näiteks finantsläbipaistvusse. Kui jooksva kasumi tulumaksumäär on null, siis pole kellelgi ka motiivi tulusid peitma hakata,“ selgitas ta.

Samuti on positiivne muutus stabiilsete dividendimaksjate tulumaksumäära langetamine 20%lt 14% peale. Swedbank maksab igal aastal 60% Eestis teenitud kasumist omanikutuluna välja ja tasub selle pealt ka tulumaksu. Mullu maksis Swedbank dividende 133 miljonit eurot. Tõsi, 100 miljonit neist olid erakordsed, seotud tavalisest suurema dividendimaksega. Kiti sõnul kulub Swedbankil viimastel aastatel maksudele keskmiselt umbes 70 miljonit eurot. „Meil on vaid hea meel, kui ka teised hakkavad Eesti elusse panustama tulumaksuga,“ ütles ta.

Kitt lisas, et arusaadavad on ka sündiva valitsuse meetmed, mis parandavad madalama palgaga inimeste sissetulekut. „Küsimusi on tekitanud, kas meil siis on astmeline tulumaks või ei, kuid fakt on, et astutakse reaalseid majanduspoliitilisi samme selleks, et madalapalgaliste töötajate sissetulekut tõsta,“ ütles ta.