Eesti on Junckeri fondist suurim kasusaaja

Fond on aktiivne olnud veidi üle aasta ja projekte on esitanud kõik riigid välja arvatud Küpros. Kokku ulatuvad investeeringud praeguseks kokku veidi üle 154 miljardi euro.

Eestil on selle fondi raames heaks kiidetud üks infrastruktuuri ja innovatsiooniprojekt – investeering Tallinna lennujaama, millele Euroopa Investeerimispank laenab 30 miljonit eurot. Kokku loodetakse projektiga kaasata 48 miljonit eurot. Lisaks on sõlmitud neli kokkulepet, mille eesmärk on paranda väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastusele.

Projektide arv ei ole Eestis suur, kuid kui kõrvutada fondi toel võimalikuks saanud investeeringuid riigi SKPga, siis on Eesti sellest fondist suurim kasusaaja, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen täna Brüsselis, kus esitles komisjoni kava fondi mahtu suurendada ja investeerimisprogrammi pikendada.

Nn Junckeri investeerimisplaani eesmärk oli vähendada investorite jaoks investeerimise riski ja kaasata erakapitali.

Algsel kujul nägi plaan ette, et kolme aasta jooksul saab Euroopa Investeerimispank väljastada laene kolme aasta jooksul mahus 63 miljardit eurot, millega loodetakse koos erakapitali kaasamisega rahastada investeeringuid kokku mahus 315 miljardit eurot.

Nüüd on komisjoni plaan suurendada EIB laenude mahtu 100 miljardile eurole, mis peaks aastani 2020 võimaldama investeeringuid kokku mahus 500 miljardit eurot. Mis juhtub edasi, see sõltub juba järgmisest Euroopa Liidu eelarveraamistikust, ütles Katainen.

Investeerimisplaani osana on loodud veebipõhine nõustamiskeskus ning projektide nimekiri, kus raha taotlejad saavad ennast investoritele nähtavaks teha.