Must palk varjab end uues kuues

“Teema ei ole laua pealt kuhugi ära kadunud,” kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, tutvustades oktoobris ettevõtjate seas tehtud anonüümse küsitluse tulemusi. “Kui kõik oleks hästi, siis keegi vaevalt viitsiks väga aktiivselt reageerida,” arvas Palts, viidates sellele, et tänavu oli vastajaid rohkem kui kahe aasta eest, mil küsitlus tehti esimest korda.

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on vähem neid ettevõtjaid, kes arvavad, et palk makstakse mustalt välja kogu ulatuses või vähemalt suuremas osas. Paltsi sõnul viidati sellele, et ümbrikupalga osatähtsus jääb 20% kanti. Ehk siis juhtumeid, kus terve palk makstakse välja mustalt, on vähem, ning juhtumeid, kus osa palgast makstakse välja mustalt, on rohkem.

“Olukord on läinud ajas keerulisemaks,” tõdes Palts.

Uue reaalsuse ühe põhjusena tõi Palts välja 2014. aastal tööle pandud töötamise registri, mille on küsitluse põhjal ettevõtjad hästi vastu võtnud. “Üle 80% arvab, et töötamise registrist on olnud kas mõningast või väga palju kasu,” sõnas Palts ja lisas, et register on toonud väga palju inimesi pildile, kes varem täielikult ümbrikupalga eest töötasid. “Nüüd näidatakse mingi osa ametlikult, kuid mitte alati kõik,” selgitas ta.

Enim tasutakse töö eest mustalt jätkuvalt ehituses, majutuses ja toitlustuses, meelelahutuses ja teenindavas sektoris laiemalt. “Kõik need sektorid, kus on rohkem võimalik asju ajada sularahaga,” selgitas Palts. Ehitussektori suhtes olid kriitilised ka ehitusettevõtjad ise.

Iga kolmanda ehitussektoris tegutseva küsitletu hinnangul makstakse kuni pool töötajate palkadest välja n-ö ümbrikus. “Küsitluse põhjal võib ka seda öelda, et ehitussektori ettevõtjad on tõesti väga mures olukorra pärast, mis sektoris toimub,” möönis Palts.

Positiivse poole pealt on aga natuke kasvanud nende vastanute osakaal, kes usuvad, et nende sektoris ei saa keegi mustalt palka. Kui 2014. aastal uskus nõnda 59,7%, siis tänavu 66,6% vastanutest.

Põhiliste põhjustena, miks ümbrikupalk on jätkuvalt populaarne maksevorm, tõid ettevõtjad välja kõrged tööjõumaksud, konkurentsieelise saamise, järelevalve vähesuse ning üldise soovi raha kokku hoida.

Töötajad, kes aga töö eest ise mustalt raha tahavad saada, ei too peamiseks põhjuseks mitte suurema palga soovi, vaid võimalust ametlikku töötasu varjata. Seda siis kas võlgade, arestitud pangakonto või hirmu tõttu kaotada toetusi, nagu näiteks töötuskindlustusmakseid. Kui aga tööandja soovile vastu ei tule, otsib inimene Paltsi sõnul enamasti mõne muu viisi raha teenida.

Paltsi arvates andis kaubandus-tööstuskoja korraldatud küsitlus probleemi ulatusest väga realistliku pildi. “Ettevõtjate tagasiside on olnud adekvaatne,” sõnas Palts, hinnates küsitluse täpsust probleemi ulatust edasi andes kümne palli skaalal üheksaga.

Ettevõtjate sõnul aitaks ümbrikupalkade väljasuretamisele enim kaasa tihedam koostöö erasektori ja riigi vahel. “Ettevõtjad ei too välja nii väga seda, et riik peaks rohkem käsi väänama ja kontrollima,” sõnas Palts. Tema sõnul saavad ettevõtjad aru, et piiratud ressursside tõttu ei ole maksu- ja tolliametil võimalik juurde palgata sadu revidente ja kontrollereid. Asja peab Paltsi sõnul parandama teistsuguste meetoditega.

Ühe abinõuna tõi Palts välja ehitussektoris hangete revolutsioneerimise. Näiteks on välismaal rakendatud tema sõnul meetodit, kus hanke võitja peab suutma tõendada, et ta maksab teatud protsendist kõrgemat töötasu. Kuna riigikogus on uus riigihankeseadus arutluse all, peaks Paltsi sõnul ka seal ümbrikupalkade väljajuurimise võimalused üle vaatama.

Ettevõtjad pakkusid parandavate meetmetena välja ka alustavate ettevõtete maksumäära langetamise, riskigruppide suurema kontrollimise, kaardimaksete ja pangaülekannete soodustamise ning erisoodustusmaksu ümbervaatamise.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul jäi riigil möödunud aastal saamata umbkaudu sama palju makse kui aasta varem. Kuna maksubaas on aga mõnevõrra kasvanud, hindas Reitmann selle tulemuse heaks.Maksuaugu struktuur on Reitmanni sõnul aga muutunud. “Käibemaksu auk on vähenenud, kuid surve on läinud tööjõumaksudele,” sõnas Reitmann, viidates sellele, et möödunud aastal suurenes maksukahju ümbrikupalkade tõttu. Inimesi, kes ümbrikupalgarallit sõidavad, Reitmanni sõnutsi oluliselt juurde tulnud ei ole. Muutus tulenebki 2014. aastal loodud töötajate registrist. “Register tõi musta tööjõu pildile, kuid tõi nad pildile madala palgaga,” kommenteeris ta.

Ka Reitmann tõi musta lambana välja ehitussektori, kus ümbrikupalga osatähtsus on tõusnud 33%-lt 54%-le. “Seal on seos keskmise palga tõusuga. Ootus tööandjale on suurem,” selgitas ta tõusu tagamaid.

Paltsi sõnul saaks ümbrikupalga maksjaid pitsitada näiteks riigihanke regulatsiooni muutmisel. Nimelt peaks tema arvates olema tee riigihankele kandideerimiseks ettevõttele avatud ainult juhul, kui ta on maksud korralikult ära maksnud. Ta tõdes, et praegu on see riigikogus arutluse all olevas riigihankeseaduses murekoht ning pole selge, kas maksuvõlgadega ettevõtetele antakse võimalus hangetel osaleda või mitte.

Teise konkreetse sammuna loodab Palts jõuda selleni, et andmed, mida maksuamet ettevõtete kohta avaldab, oleksid sisult veelgi põhjalikumad ja võimaldaksid ettevõtjatel n-ö ühiskondlikku kontrolli paremini teha. Praegu on see väga keeruline. Seadus ettevõtjale n-ö uue tööriistakasti kätteandmiseks on aga samuti praegu riigikogus arutluse all.“Kui täna on avaldatud (ettevõtete – toim) riiklikud ja tasutud tööjõumaksud, siis tulevikus võiksid juurde tulla ka käibe number ja kvartali keskmine töötajate arv,” selgitas Palts. “Siis on igaühel võimalik jagada (ettevõtte – toim) töötajate keskmise arvu tööjõumaksude suurusega ja võrrelda, kas see on mõistlik ja adekvaatne või hoopis teisest puust number,” lisas ta.