Eesti võttis 400 miljoni eurose laenu

Rahaga on kavas toetada teadust ja innovatsiooni edendavaid investeeringuid, transpordiühenduste parandamist, haridussüsteemi reformi ning väike- ja keskmiste ettevõtete arengut. EIBga sõlmitud laen aitab Eestil kasutusele võtta Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid aastatel 2014–2020, eelmine samasugune laenuleping europrojektide kaasfinantseerimiseks mahus 200 miljonit eurot sõlmiti detsembris 2014.

“Oleme otsustanud suurendada riigi investeeringuid, et kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Euroraha kasutamisel on Eesti majandusele vaieldamatult elavdav mõju. Konkurentsivõimet kasvatavate ja pikemaajalist tulu toovate investeeringute toetamiseks oleme valmis kasutama ka laenu,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Laenuraha ei tohi tarvitada jooksvate kulude katmiseks, nagu palkade või toetuste väljamaksmine. Ja samuti tuleb riigil lisavahendeid kasutades püsida Euroopas kokku lepitud eelarveraamides, mis ei luba jätkusuutmatult suuri eelarvepuudujääke.”

400 miljoni euro suurust laenu kasutatakse üksnes projektidele, mis saavad 2014.–2020. aasta eelarveperioodil heakskiidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja maaelu arengukava raames. Struktuurifondide toetuste arvel saab katta määratud osa abikõlblike projektide rahastamisest, millele lisandub riigieelarve või EIB antud laenu arvel kaetav osa. EIB osalus keskendub teaduse, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni, transpordi, veevarustuse ja keskkonnakaitse ning maapiirkondade väikesemahulise taristu sektoritele.