- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Marine Le Pen: Krimm on Venemaa lahutamatu osa
Le Pen ütles, et tal on Krimmi asjus oma arvamus, mis ei lange kokku USA ega Euroopa Liidu omaga. „Ma ei usu absoluutselt, et anneksioon oli ebaseaduslik: oli referendum, Krimmi elanikud tahtsid Venemaaga ühinemist,“ rääkis ta eile intervjuus Prantsuse telekanalile BFMTV ja Radio Monte Carlole. „Ma ei näe põhjust seada seda referendumit kahtluse alla.“
Küsimusele, kas tema hinnangul on Krimm Venemaa lahutamatu osa, vastas Le Pen, et just nii see ongi.
Kolm aastat tagasi 14. märtsil korraldas Venemaa oma sõjaväelise järelevalve all olevas Krimmis rahvaküsitluse, mille tulemusena selgus, et kohalikud soovivad Venemaaga ühinemist. Pärast seda, kui Moskva kuulutas Krimmi Vene Föderatsiooni osaks, viisid USA ja Euroopa Liit Venemaa suhtes sisse sanktsioonid. Peaaegu ükski ÜRO liikmesriik ei ole selle referendumi tulemusi tunnistanud, pidades toimunut Ukraina põhiseaduse rikkumiseks.
Le Pen aga on teist meelt. Mullu novembris, intervjuus BBC-le, nimetas ta Venemaa presidendi Vladimir Putini juhtimisstiili „arukaks protektsionismiks“, lisades, et viimane kaitseb oma riigi huve ja selle ühtsust. Küsimusele Venemaa ohu kohta – nii Krimmi annekteerimine kui tegevus Süürias – vastas Le Pen, et pole mingit põhjust karta.
Le Pen märkis toona ka, et Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel tõstis tema võimalusi saada Prantsusmaa presidendiks. Tema sõnul tegi Trump võimalikuks selle, mida varem peeti võimatuks.
Le Peni juhitav paremradikaalne Rahvusrinne, kes seisab immigratsiooni vastu ja on skeptiliselt meelestatud Euroopa Liidu suhtes, kogus detsembris Prantsusmaal kohalikel valimistel 27% häältest.
Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor toimub 23. aprillil.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Ma kirjutan seda lugu bussis teel Žõtomõrist Kiievisse”
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
6
Viimased uudised
“Ma kirjutan seda lugu bussis teel Žõtomõrist Kiievisse”
Tagasi Äripäeva esilehele