Päevakauplemine kui igapäevatöö

Börsil kauplemine  Foto: epa

Juba üheksakümnendatest börsidel tegutsev Marek Kallin on päevakauplemisest teinud endale igapäevatöö.

Kallin on karjääri jooksul näinud nii võite kui kaotusi ning kogemustepagas on tal suur. Seetõttu nõustuski ta rääkima lähemalt, mida kujutab endast päevakaupleja elukutse, kes on sel alal edukas ja mida peaks algaja tähele panema.

Järgneb intervjuu Kalliniga.

Päevakauplemine tundub keeruline ja töömahukas. Ehk räägid lähemalt, kes on päevakaupleja, milline on su enda kogemus ja kuidas sa selleni jõudsid?

Päevakaupleja on inimene, kes üritab raha teenida eelkõige päevaste liikumiste pealt. Mõnikord hoitakse asju ka üleöö või pikemalt, kuid enamasti võetakse positsioon ainult päevasiseselt.

Ise jõudsin selle juurde siis, kui töötasin ajakirjanikuna, siis mul oli kõrvalhuvi börside vastu ja investeerisin Tallinna börsile, kui oli 1997. aasta kriis. Seega, ma jõudsin enne teenida ja pärast ka kaotada. Siis kuidagi juhtus, et paaril korral sattusin niimoodi positsioone võtma, et need läksid alguses plussi ja siis kukkusid sügavale miinusesse ning mina jäin neid hoidma, lootuses, et kriis on ajutine ja kõik tõuseb tagasi.

Kaotasin tol hetkel üsna palju raha ja sellest ajast saati on mul tõrge võtta pikemaid positsioone. Mingi hetk tekkiski huvi, hakkasin lugema võimalikult palju, eelkõige USA börsi kohta, mis oli kõige demokraatlikum ehk kõige rohkemate võimalustega börs. Seal olid kõige väiksemad tehingutasud, kõige vähem siseinformatsiooni levikut, rohkem likviidsust ja see andis võrdse mänguvälja väikeinvestoritele, võrreldes Euroopa turgudega.

Mingi hetk käis see „klikk“ ära ja hakkasin aru saama, mis on päevakauplemise loogika ja dünaamika ja hakkasingi sellega igapäevaselt tegelema. Alustasin aastal 1999.

Palju on Eestis professionaalseid päevakauplejaid?

Ma arvan, et üle kümne. Kindlasti on ka neid, kes tegutsevad tiimiga, sest seltskonnaga on seda asja parem teha kui üksi. Vastakatest arvamustest ja konfliktidest võivad tekkida sünergiad, kus üks tahab osta ja teine müüa.

Päevakauplemine on asi, millest inimesed ei kipu pläägutama, et oujee, me tegelen päevakauplemisega. Enamus neist, kaasa arvatud mina, ei ole huvitatud avalikkuse tähelepanust. Olen andnud paar intervjuud, aga see ei ole selline asi, et lähed ja seletad kõigile seda teemat.

Enamasti haldab ju igaüks enda isiklikku kapitali. Kui oleks tegemist kellegi teiste raha haldamisega, siis oleks tegemist hedge fundiga (riskifondiga – toim).

Päevakaupleja (aktsiaturul kaupleja, kes otsib võimalusi teenida kasumit aktsiate lühiajalisest liikumisest)

Alustas börsidel tegutsemist 1990ndatel, alguses investorina, hiljem kauplejana

Näinud kaht börsikriisi

Töötanud ajakirjanikuna

Peetakse üheks päevakauplemise maaletoojaks Eestis

Kaupled sa üksi või meeskonnas?

Mul on väike tiim, kellega koos tegutseme. Põhimõtteliselt võib öelda, et nagu partnerid. Alustasin päevakauplemisega üksi, aga teisel või kolmandal aastal sain aru, et ise ei jõua kogu infot hallata. Päevad läbi üksi arvuti taga istudes tekib ka selline üksindusmeeleolu ja seetõttu ongi koos partneritega seda asja aetud.

Kui pikk su tööpäev on?

Sõltub päevast. Näiteks praegust nädalat nimetavad USAs kauplejad garbage week’iks (prüginädalaks - toim). See tähendab, et midagi ei toimu. On jõulujärgne puhkus, kauplejad ja fondid on võtnud aja maha ja seetõttu on hästi vaikne. Mis muidugi ei tähenda, et midagi ei toimu ja võimalusi ei ole, aga neid on oluliselt vähem kui muidu. Turuliikumised kipuvad olema juhuslikud, kerge on raha kaotada.

Milline su päevarutiin on?

Lähen kontorisse. Vaatan, mis olulised uudised on öö jooksul olnud, loen mingite firmade analüüse, vaatan Twitteri üle. Kusjuures Twitter on muutunud päris oluliseks jälgimiskanaliks – sinna kirjutab palju tarku investoreid ja kauplejaid. Teinekord säutsub Trump midagi ja stockid (aktsiad – toim) liiguvad seepeale üles või alla. Viimati oli tal vist Lockheed Martini kohta midagi öelda.

Siis vaatan, mis võimalused on avanenud. Üsna palju tööd teen ära USA mõttes pre-market'il ehk enne turu avanemist, mis on meie aja järgi 16.30. Enamik action'it ongi sageli kas turu avanemise ümber või päeva sulgemise ajal. Intraday ehk päevasisene kauplemine on teinekord üsna vaikne ja siis vaatadki mingeid tehnilisi leveleid, kas tekib mingi võimalus.

Kaupled sa ainult USA börsil või vaatad ka valuutaturu poole?

Valuutaturul ma ei kauple, olen üritanud keskenduda eelkõige USA stock'idele ja väiksematele ettevõtetele, kus on võimalik enda infoanalüüsiga mingit eelist leida. Valuutaturg mõjutab aktsiaid ja ses mõttes ma jälgin seda. Aga kauplemine seal tundub minu jaoks liiga hullumeelne.

Kellel päevakauplemise vastu sügavam huvi, saab Marek Kalliniga silmast silma kohtuda ning huvitavaid küsimusi küsida juba 28. jaanuaril. Nimelt toimub just siis esimene Investor Toomase konverents, kus paljude muude teemade seas lahatakse põhjalikult ka päevakauplemise temaatikat. Kallin on üks neist, kes konverentsil päevakauplemise teemalises arutlusringis kaasa lööb.

Kas sa igapäevaselt ka uudistega kaupled?

Uudiste, informatsiooniga, ja kindlasti arvestan ka tehnilisi tasemeid. Põhiliselt, jah, informatsiooni. Proovin hinnata, kas turg on informatsiooni õigesti vastu võtnud, kas on see liiga alahinnatud või ülehinnatud. Seega ma kauplen ka n-ö vastumängudega.

Milliseid abivahendeid sa oma töös kasutad ja kui kallid need on?

Kasutan Bloombergi, mille hind on umbes 1600 dollarit kuus. On erinevad analüüse pakkuvad veebilehed. Üks laialt kasutusel on näiteks Fly On THe Wall, mis koondab erinevat laadi uudiseid ja suurpankade analüüside kokkuvõtteid. Kui endal pole võimalust neid lugeda, siis tehakse seal lühikokkuvõtteid. Veel näiteks Briefing.com, mis on sarnane infoallikas ja siis rida väiksemaid, mis võib-olla ei ole nii olulised.

Annab tasuline info ka eelise?

Oluline on osata tasulist infot ka tõlgendada ja aru saada. Kui anda algajale suvaliselt see info kätte, siis on seda raske rahaks pöörata. See annab eelise, et enamus infot on sul õigeaegselt käes ja siis on küsimus, kas sa suudad seda piisavalt õigesti tõlgendada. Kiiruse peale mängimine on juba ammu surnud äri. Uudist lugevad programmid suudavad tegutseda millisekundite jooksul ja neil programmidel käib ka USAs võistlus, et kes suudab oma serveri panna börsile millisekundi võrra lähemale.

Kui suure summaga tasuks päevakauplemisega alustada? 

Vist 25 000 dollarit on see, mis peab alguses tagatisena olema. See annab neljakordse võimenduse ehk saad 100 000 dollari eest positsioone võtta. Kui summa langeb alla 25 000 dollari, siis saad seda regulaatori tingimuste järgi teha ainult paar korda nädalas. Minu soovitus on alustada 50 000 dollariga ja pigem alguses teha seda hästi väikselt ja võtta väikeseid riske. Minul õnnestus ka alguses kaotada 60% algkapitalist, enne kui asi paika loksus ja hakkas õnnestuma.

Oli sul alguses mentor?

Mina alustasin täiesti omapead ja nikerdasin põlve otsas. See ei olnud üldse lihtne ja väga palju lollusi sai tehtud. Teinekord ei pruugi ka mentor aidata. Öeldakse, et 95% päevakauplejatest kaotab raha. See on psühholoogiliselt raske amet ja pidevalt tuleb leppida sellega, et sa eksid. Igale algajale kauplejale on oluline kapitali säilitamine, et võita veel üks päev juurde.

Mis on päevakaupleja elukutse miinused?

Eestis pead sa muidugi vähem või rohkem arvestama USA töötundidega, mis tähendab, et õhtud on enamasti kinni. Ma olen üritanud oma töötunde niimoodi organiseerida, et pere jaoks jääb ka aega. Algajale soovitan võimalikult palju lugeda ja rääkida teiste kauplejatega. Aga eks see ikkagi selline üksiklase töö ole. Kui aga seda tiimiga teha, siis võivad tekkida ka konfliktid. Kerge on raha võita - aga ka kaotada. Kui näiteks tiimis on ühine ettevalmistus, siis võib tekkida viha selle vastu, kes raha kaotas.

Kuidas oma eelist turul ära tabada, kuidas seda üles leida?

Miks mina jäin päevakauplemise juurde, oli võib-olla seetõttu, et mul on ajakirjaniku taust. Mind huvitavad just uudised ja uudiste liikumine. Mõne teise jaoks on olulised mingid tehnilised levelid, kuigi ma isiklikult kardan, et kui neid fundamentaalteadmistega ei ühildata, on üsna raske raha teenida. Kindlasti on ka palju inimesi, kes suudavad teha swing-tradingut ehk võtavad positsioone paari nädala perspektiivis. Võimaluste leidmiseks peadki lugema võimalikult palju informatsiooni läbi ja proovima aru saada sellest, mis sind huvitab. Näiteks keskendud mingile kindlale sektorile.

Kui suuri liikumisi börsil püüdmas käid?

Liikumised võivad olla väga erinevad. Alates 0,3%, kui on piisavalt suur käive kuni 20%-30%, kus on tegemist näiteks biotehnoloogia aktsiaga. Eile oli FBIO (Fortress Biotech Inc. – toim) aktsia, kus tuli uudis, et nende teraapia on ühe inimese ajuvähist täiesti terveks ravinud. ABCs oli sellise pealkirjaga uudis. Lähemalt uurides tuli aga välja, et tegemist oli kuu aega vana uudisega, mis oli eile jõudnud USA peavoolumeediasse. Aktsiahind oli vist eelneval õhtul 60% üleval ja eile 40% üleval, siis analüüsisime aktsiat ja otsustasime panustada aktsiahinna langusele. Lõpuks toimiski see ja aktsiahind kukkus pre-marketi tippudest 20%. Meie nii kaua ei hoidnud seda, vaid sulgesime positsiooni enne. Mõnikord võivad langenud asjad uuesti rallima hakata. See trade oli üsna lihtne.

Intervjuu on tehtud detsembri viimasel nädalal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum