Notarid ei taha oma tulude edetabeleid

Notarite koja juht ja Tallinna notar Tarvo Puri sõnas, et avalik huvi on mõistetav ja ühiskonnal on õigus teada, kui palju maksab notarite pakutav turvatunne, õigusnõu ja registrite kaitstus. „Samas loodame, et avalikustamise juures jäädakse konstruktiivseks ehk vaadatakse tulusid koos kuluridadega ega hakata koostama edetabeleid,“ märkis Puri.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kavatseb muuta avalikuks andmed notarite ja kohtutäiturite kui avaliku ameti pidajate ja nii-öelda avaliku raha saajate käibe ehk müügitulu ning maksustatava tulu kohta. „Andmed peavad saama avalikuks ametipidaja, mitte büroode kaupa, kuna selliselt on need paremini võrreldavad,“ täpsustas Reinsalu.

Reinsalu nägemuse kohaselt võiks andmete avaldamise kohustuse panna ametikandjate esindusorganiks olevatele kodadele, näiteks selliselt, et nad avalikustavad andmed enda kodulehel. Kõige varem saab tulude andmeid Reinsalu sõnul avalikustada 2018. aastal tänavuse kohta.

Haldurite ja advokaatide koha pealt Reinsalu muudatusi ei planeeri. „Nemad peavad vaba õiguskutset, mitte ametit, ja tegutsevad büroode kaudu, sh advokaadid advokaadibüroode kaudu. Nende äriühingute tulem on leitav majandusaasta aruannetest,“ selgitas minister. Lisaks on advokaaditasu kokkuleppeline ja nad tegutsevad tavapärase õigusteenuseturu tingimustes, mitte nagu täiturid, kelle ametitoimingu tasud on ette näinud seadusandja, sõnas Reinsalu.

Tallinna notari Priidu Pärna sõnul on notarite ja kohtutäiturite tulude avalikustamise puhul vaja hinnata isiku põhiõiguste riivet, avalikku huvi ja eesmärki selliseks avalikustamiseks, isikuandmete kaitse sätteid, võrdset kohtlemist teiste isikugruppidega jne. “Ja siis tehakse otsus. Mina lepin sellega,“ sõnas Pärna.

Pärna ütles, et on kümme aastat ausalt ja pühendunult notarina tööd teinud ning teda häirivad ning isegi solvavad hinnangud nagu „kliendilt kooritakse piltlikult öeldes mitu nahka“ või „notarite kullaauk“. „Olen selgitanud tasude kujunemise süsteeme, miks see nii on ja milline on võrdlus muu Euroopaga,“ lisas ta.

Võrdlus Soomega on Pärna sõnul eksitav, kuna Skandinaavia ja Mandri-Euroopa õigussüsteemid on nii erinevad. „Kui viis korda suuremas Soomes on 18 notarit ja meil üle 90, siis see tõendab, et neid süsteeme ei saa võrrelda. Soome notar on sisuliselt riigiametnik, kes kinnitab allkirju. Skandinaavias vahendab tehingut ja viib selle lõpuni maakler, kes võtab selle pealt 3-4% tasu ja peab omama igasuguseid atestaate,“ rääkis Pärna. Ta jätkas, et meil võtavad maaklerid tehingu pealt sarnased protsendid, kuid tehingu eest vastutust ei võta ning maaklerina võib tegutseda igaüks, samas kui tehingu tagab ja tõestab notar.

Süsteemide erinevust näitab Pärna sõnul seegi, et Skandinaavia õigus ei tunne korteriomandeid ja nemad on alles kinni elamuühistutes ja võõrandatakse selle liikmemaksu. Meil on nn elamukooperatiivid eilne päev, kuna inimesed tahavad omada reaalset kinnisvara. „Seega ei saa Soome „notarivabastust“ või notarite vähesust kuidagi esitleda kui progressiivset ja odavat süsteemi võrreldes Eestiga,“ ütles Pärna.

Äripäev kirjutas mullu detsembris artiklis „Eesti nuumab notareid“, et näiteks Soomes ja Rootsis, samuti Lätis ei ole kinnisvaratehingute notariaalne kinnitamine kohustuslik. Eestis aga on, notaritasu on kehtestanud riik ning seejuures on salajased notarite tulud. Artikli peale otsustaski Reinsalu olukorra läbipaistvamaks muuta.