• Jaga lugu:

    Notarid ei taha oma tulude edetabeleid

    Justiitsminister Urmas Reinsalu on otsustanud, et notarite ja kohtutäiturite maksustatav tulu peab olema avalik. Notarid loodavad, et see ei tähenda edetabelite koostamist.

    Notarite koja juht ja Tallinna notar Tarvo Puri sõnas, et avalik huvi on mõistetav ja ühiskonnal on õigus teada, kui palju maksab notarite pakutav turvatunne, õigusnõu ja registrite kaitstus. „Samas loodame, et avalikustamise juures jäädakse konstruktiivseks ehk vaadatakse tulusid koos kuluridadega ega hakata koostama edetabeleid,“ märkis Puri.
    Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kavatseb muuta avalikuks andmed notarite ja kohtutäiturite kui avaliku ameti pidajate ja nii-öelda avaliku raha saajate käibe ehk müügitulu ning maksustatava tulu kohta. „Andmed peavad saama avalikuks ametipidaja, mitte büroode kaupa, kuna selliselt on need paremini võrreldavad,“ täpsustas Reinsalu.
    Tänavused tulud avalikuks
    Reinsalu nägemuse kohaselt võiks andmete avaldamise kohustuse panna ametikandjate esindusorganiks olevatele kodadele, näiteks selliselt, et nad avalikustavad andmed enda kodulehel. Kõige varem saab tulude andmeid Reinsalu sõnul avalikustada 2018. aastal tänavuse kohta.
    Justiitsminister Urmas Reinsalu.Foto: Andres Haabu
    Haldurite ja advokaatide koha pealt Reinsalu muudatusi ei planeeri. „Nemad peavad vaba õiguskutset, mitte ametit, ja tegutsevad büroode kaudu, sh advokaadid advokaadibüroode kaudu. Nende äriühingute tulem on leitav majandusaasta aruannetest,“ selgitas minister. Lisaks on advokaaditasu kokkuleppeline ja nad tegutsevad tavapärase õigusteenuseturu tingimustes, mitte nagu täiturid, kelle ametitoimingu tasud on ette näinud seadusandja, sõnas Reinsalu.
    Tallinna notari Priidu Pärna sõnul on notarite ja kohtutäiturite tulude avalikustamise puhul vaja hinnata isiku põhiõiguste riivet, avalikku huvi ja eesmärki selliseks avalikustamiseks, isikuandmete kaitse sätteid, võrdset kohtlemist teiste isikugruppidega jne. “Ja siis tehakse otsus. Mina lepin sellega,“ sõnas Pärna.
    Notar: võrdlus Skandinaaviaga on eksitav
    Pärna ütles, et on kümme aastat ausalt ja pühendunult notarina tööd teinud ning teda häirivad ning isegi solvavad hinnangud nagu „kliendilt kooritakse piltlikult öeldes mitu nahka“ või „notarite kullaauk“. „Olen selgitanud tasude kujunemise süsteeme, miks see nii on ja milline on võrdlus muu Euroopaga,“ lisas ta.
    Võrdlus Soomega on Pärna sõnul eksitav, kuna Skandinaavia ja Mandri-Euroopa õigussüsteemid on nii erinevad. „Kui viis korda suuremas Soomes on 18 notarit ja meil üle 90, siis see tõendab, et neid süsteeme ei saa võrrelda. Soome notar on sisuliselt riigiametnik, kes kinnitab allkirju. Skandinaavias vahendab tehingut ja viib selle lõpuni maakler, kes võtab selle pealt 3-4% tasu ja peab omama igasuguseid atestaate,“ rääkis Pärna. Ta jätkas, et meil võtavad maaklerid tehingu pealt sarnased protsendid, kuid tehingu eest vastutust ei võta ning maaklerina võib tegutseda igaüks, samas kui tehingu tagab ja tõestab notar.
    Tallinna notar Priidu Pärna.Foto: Andres Haabu
    Süsteemide erinevust näitab Pärna sõnul seegi, et Skandinaavia õigus ei tunne korteriomandeid ja nemad on alles kinni elamuühistutes ja võõrandatakse selle liikmemaksu. Meil on nn elamukooperatiivid eilne päev, kuna inimesed tahavad omada reaalset kinnisvara. „Seega ei saa Soome „notarivabastust“ või notarite vähesust kuidagi esitleda kui progressiivset ja odavat süsteemi võrreldes Eestiga,“ ütles Pärna.
    Äripäev kirjutas mullu detsembris artiklis „Eesti nuumab notareid“, et näiteks Soomes ja Rootsis, samuti Lätis ei ole kinnisvaratehingute notariaalne kinnitamine kohustuslik. Eestis aga on, notaritasu on kehtestanud riik ning seejuures on salajased notarite tulud. Artikli peale otsustaski Reinsalu olukorra läbipaistvamaks muuta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Change näitas 2021. aastal võimsat kasvu
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.