Trump: raha NATO riikidelt juba tuleb, väga kena

Donald Trump Kongressis kõnet pidamas  Foto: Scanpix/Reuters
Sirje Rank • 1. märts 2017 kell 7:04

USA presidendi Donald Trumpi esimene kõne USA Kongressi mõlema koja ees oli toonilt pigem optimistlik, korrates üle peamised valimiskampaania lubadused, ent detailides, kuidas need ellu viiakse, jäi kõne hõredaks.

Nii tuleb tugeva tõusu teinud finantsturgudel endiselt eelkõige oodata ja loota. Suuremaid reaktsioone ei olnud. Kõne ajal olid dollar ja aktsiafutuurid kerges languses.

Oma kõnes kordas Trump üle lubaduse käivitada triljoni dollari suurune infrastruktuuri investeeringute pakett, viia läbi maksureform, mis teeks ettevõtetele lihtsamaks USAs äri ajamise, kuid raskendaks töökohtade ja tootmise riigist välja viimist, ning plaani hakata rangemalt kontrollima, milliseid inimesi USA oma riiki sisse rännata lubab. Muuhulgas pole soovitav kvalifikatsioonita inimeste sisseränne. Kaubanduse kohta väitis Trump, et on suur vabakaubanduse pooldaja, kuid kaubandussuhe peab olema aus kaubandus, rõhutas ta. Trumpi nägemuses on USA liiga kaua lasknud teistel riikidel rikastuda oma keskklassi heaolu arvelt.

Ja ka tervishoiureform tuleb.

USA uuest riigieelarvest tõstis Trump esile kaitsekulutuste tõstmist, nimetades seda ajaloo suurimaks. Sõnaselgelt rõhutas ta ka USA toetust NATO-le, tõstes esile alliansi rolli võidu saavutamisel nii  fašismi kui ka kommunismi üle. Ent alliansi teistel riikidel tuleb samuti rohkem panustada – Trump märkis, et liitlased on seda nõudmist kuulnud ja juba talitavad sellele vastavalt. „Raha juba tuleb. Väga kena,“ ütles Trump.

Samas märkis ta, et USA on kulutanud triljoneid ja triljoneid teistes riikides nende riikide piire kaitstes, samal ajal kui USA enda piirid on unaruses ja infrastruktuur lagunemas. See peab muutuma – ja müür riigi lõunapiirile tuleb.

Ameerika huvid on esikohal

Trump märkis, et tema töö ei ole esindada maailma, vaid Ameerikat. Kõne läbiv teema oli, et esikohal peavad olema Ameerika ja ameeriklaste huvid erilise rõhuasetusega keskklassile.

Kuidas kõiki neid plaane rahastatakse, sellele Trumpi kõne vastuseid ei andnud. Kõnet katkestasid pidevad aplausid, kuid telepildi järgi valdavalt vaid saali ühelt poolelt.

Kongressi Esindajatekoja julgeolekukomisjoni vabariiklasest juht Mike McCaul ütles kõne järel, et president esines rohkem visionääri ja kaasajana, lüngad tema agendas tuleb Kongressil täita. „See mees on näidanud, et ta on tegevjuht, kes on valmis väga lühikese aja jooksul astuma väga julgeid samme,“ ütles ta agentuurile Bloomberg. „Vahel ei ole tema korraldused õigesti sõnastatud, siis minnakse tagasi ja tehakse see korda. Aga ta on väga tegutsemisele orienteeritud ning ta tahab seda riiki muuta.“

Nagu öeldud, uusi detaile lisandus vähe. Trump ei maininud finantssüsteemi regulatsioonide harvendamist ega avaldanud, kas ta toetab vabariiklaste maksureformi ideed sellisel kujul, nagu see praegu laual on – see näeb ette ekspordi soosimise ja impordi maksustamise. Ei tulnud ka selgust, millest ja milliste kulude kärpimisest tuleb lubatud kaitsekulutuste kasv või muud plaanitavad muutused.

„Kõik turud – sealhulgas aktsiaturud – ootavad rohkem detaile eelkõige maksureformi ja selle mõjude kohta ettevõtete ja üksikisikute eelarvele,“ ütles SEI Investments Co varahaldus Sean Simko agentuurile Bloomberg. „Küsimus taandub sellele, kui kaua on investorid valmis selle ebamäärasusega leppima.“

Prudential Financial Inci turustrateegi Quincy Krosby sõnul võib Trumpi kõne kindel toon seda aega esialgu veel pikendada. „Kohe kõne järel küsisid vabariiklased, kuidas neid programme rahastatakse. Siin on need väljakutsed, millega ta vastamisi on.“

Hetkel kuum