Sirje Rank • 2 märts 2017

Nordea sõdib Rootsi valitsuse kriisifondi paisutamise vastu

Foto: Scanpix/Reuters

Põhjamaade suurim pank Nordea püüab veenda Rootsi valitsust, et see loobuks plaanist tõsta pankade sissemakseid kriisifondi, mida talletatakse võimaliku kriisi puhuks.

Üks argumente, mida pank kasutab, on see, et valitsuse plaan on riskantne, kuna osa pankade makstavatest summadest läheks riigi eelarvesse, ütles Nordea investorsuhete juht Rodney Alfven agentuurile Bloomberg. „Valitsus kogub headel aegadel lõivu ja kui kriis tuleb, siis tuleb kuskilt vahendeid leida,“ ütles ta, nentides, et selline protsükliline ülesehitus on tulega mängimine.

Nordea osutab, et Rootsis seatud nõudmised ületavad tuntavalt teiste Euroopa Liidu riikide standardid. Ning et suure osa Nordea panusest Rootsi reservi annaksid panga kliendid väljastpoolt Rootsit.

Rootsi sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus avaldas pankade sissemaksete tõstmise plaani läinud nädalavahetusel. Valitsuse plaan on tõsta pankade iga-aastane sissemakse kriisifondi praeguselt 0,09 protsendilt tulevast aastast 0,125 protsendile võlgade summast, millest on maha võetud garanteeritud hoiused.

Ka Rootsi pangandusliit on kriitiline. „Rootsi süsteem läheb oluliselt kaugemale nendest, mida me mujal Euroopa Liidus näeme,“ ütles pangandusliidu peaökonomist Johan Hansing. „Oleme nõus, et kriisifond on osa kriiside lahendamise süsteemist, kuid see ei pea olema nii suur.“

Rootsi kriisifond on kalibreeritud vastavaks riskide hindamisele Rootsi pankades. Rootsi on välja võidelnud õiguse säilitada oma mudel, mille järgi otsustatakse, kui suured peavad olema pankade kapitalipuhvrid, selle asemel, et üle võtta rahvusvahelised standardid. ELi reeglite järgi tuleb sellisel juhul luua suurem reserv – 3% kaetud deposiitidest 1% asemel.

Rootsi on ekstra ettevaatlik ka selle pärast, et suurimate pankade varad ületavad riigi SKP neli korda. Sel põhjusel on Rootsi pangad Euroopa pankade seas kõige paremini kapitaliseeritud.

Rootsi käis sissemaksete tõstmise plaani välja koos teatega, et seni kavandamisel pangamaksu asemel töötatakse välja uus maksumudel. Senine sai liiga palju liiga hävitavat kriitikat. Rootsi finantsturgude minister Per Bolund vihjas, et ka uue pangamaksu suurusest võib edaspidi sõltuda, kui suureks kujunevad pankade sissemaksed kriisifondi. Valitsus on aga jätkuvalt veendunud, et pangandussüsteem peab avalikku sektorisse maksudena rohkem panustama.

Hetkel kuum