- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,36%5 959,53
- DOW 30−0,16%42 105,56
- Nasdaq −0,65%19 418,7
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,36%5 959,53
- DOW 30−0,16%42 105,56
- Nasdaq −0,65%19 418,7
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Danske tunnistas kehva tööd ja viitab Rehele
Meedia on rääkinud täna võimalikust rahvusvahelisest rahapesujuhtumist ning Danske Banki on mainitud kui panka, mida samuti võidi rahapesuks kasutada. Danske Bankiga seotud ülekannete puhul on küsimus tehingutes, mis tehti Eesti filiaalis aastatel 2011-2014, kirjutatakse panga täna saadetud pressiteates.
“Ülekanded, millest räägitakse seoses Danske Bankiga, on need, mida me teame ja mille osas oleme suhelnud nii Taani kui ka Eesti ametivõimudega,“ ütles Danske Banki Group general counsel Flemming Pristed ja lisas: „Sel perioodil olid meie vastavad süsteemid ja protseduurid Eestis ebapiisavad tagamaks, et meid ei saaks kasutada rahapesu eesmärkidel. Oleme vastu võtnud vajalikud abinõud olukorra parandamiseks. Samuti oleme sulgenud kõikide nende klientide kontod, kel ei ole Eestis ärilist eesmärki konto omamiseks. Selle tulemusena on suletud kõigi, peale ühe, klientide kontod, kelle osas tekkisid küsimused antud ülekannetega seoses. Oleme Eestis kasutusele võtnud uued kontrollsüsteemid ja -protseduurid ning määranud Eesti üksusesse uue juhtkonna.“
Aasta tagasi tegi Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann Dansket puudutanud rahapesu kahtlustest ajendatuna Aivar Rehega intervjuu, milles Rehe ütles, et ta ei teadnud rahapesureeglite rikkumise kontrollist midagi. Loe Aivar Rehe aasta tagasi antud intervjuud siit.
„Me ei soovi olla mitte mingil viisil kasutatud rahapesu või mõne muu kriminaalse tegevuse eesmärgil. Me teame oma vastutust ning võtame väga tõsiselt rahapesu ja teiste finantskuritegude vastu võitlemist, olles teinud viimastel aastatel olulisi jõupingutusi selles valdkonnas. Me ei saa garanteerida, et kõik katsed rahapesuks läbi Danske Banki nurjuvad, kuid kindlasti on tõenäosus rahapesu toimumiseks väiksem kui kunagi varem, kuna teeme kõik endast oleneva, et seda vältida,” ütles Flemming Pristed.
Olukord Eesti filiaalis tõi kaasa Taani finantsinspektsiooni noomituse, mis avalikustati 2016. aasta märtsis.
Abinõud, mida Danske Bank on viimastel aastatel kasutusele võtnud, sisaldavad endas järelevalvet tõhustavate IT-süsteemide arendust, rangemate kontrollmehhanismide kasutuselevõtmist, uute lisaressursside määramist rahapesuvastastesse tegevustesse ja töötajate koolitust.
Pressiteate lõpus esitas pank ka loetelu Danske Bank Groupi rahapesuvastasest tegevusest:
Rohkem kui 550 pühendunud töötajat võitleb finantskuritegude vastuIga kuu analüüsime läbi kolm miljonit ülekannetIga nädal analüüsime 16 miljonit kliendinumbrit rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjade vaatesIga aasta registreerime 120 000 hoiatust klientide ebatavalise käitumise kohta, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisegaViimasel aastal on Danske Bank esitanud ametiasutustele 5404 raportit
Täna kirjutas Postimees rekordilisest rahapesust läbi Eesti. Suurem osa rahast liikus Danske Eesti filiaali kaudu. Taani ja Eesti finantsjärelevalvete uurimisest kirjutas Äripäev aasta tagasi ja seda artiklit saab lugeda siit.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele